Kui praegu ravitakse vähihaigeid vaid Eesti kahes suuremas haiglas, siis tulevikus võib vähiravi saada kõikides keskhaiglates üle Eesti, et patsiendid raskel ravietapil omastele lähemale tuua.
Vähiravi kolib tulevikus patsiendile lähemale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vähiravis on järjekorrad sageli väga pikad ja patsient peab kaua ootama. Esiteks juba kindlat teadmist, kas tal on vähk või ei ole,» rääkis Eesti Patsientide Esindusühingu jurist Eve Pilt. «Lisaks peab patsient ootama ravijärjekorda.» Sageli on haiguse kulg aga väga kiire ja paar kuud ootamist võib vähihaigele elu maksta. Pilt tõi näiteks naise, kes suve lõpus endal vähki kahtlustama hakkas, aga kontrolli pääses alles novembris.
Tallinlane Toomas Luik sai ehmatava diagnoosi kiiremini ja ärev teadmatuseaeg oli lühem. 61-aastase Luige elu pöördus pea peale tänavu kevadel, kui tal märtsis kõrivähk tuvastati. «Praegu saan ravi ja kõik käib väga kiiresti,» nentis Luik, aga lisas, et enne kõrivähi avastamist võttis arsti jutule saamine kõvasti aega – üle kuu aja.
Eile käis Luik 13. korda Põhja-Eesti regionaalhaigla Hiiu korpuse onkoloogiakeskuses kiiritusravi saamas. Mehe sõnul on ta küll pidevalt väsinud ja rääkida on raske, aga ravi siiski aitavat.
Kui Luik saab pärast raviseanssi koju minna, siis näiteks Saaremaal või Lõuna-Eestis elavad patsiendid peavad terve kuu aega kestva kiiritusraviperioodi Tallinnas haiglas veetma.
Et inimesed kiiremini ravile pääseks, tegi Eesti Patsientide Esindusühing oktoobri keskel sotsiaalminister Hanno Pevkurile ettepaneku, et lisaks kahele suuremale regionaalhaiglale võiks vähihaigeid edaspidi ravida ka keskhaiglates üle Eesti. See tähendab, et praegustele ravikeskustele Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli kliinikumis lisanduksid Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla, Lääne-Tallinna ning Ida-Tallinna keskhaigla.
Et üks haigla saaks vähihaigeid ravida, peavad haiglal olema vastavad aparaadid ja väljaõppinud spetsialistid. Näiteks Ida-Tallinna keskhaiglal on peaaegu kõik vajalik olemas; puudu on vaid kiiritusaparaat, mistõttu haigla pakub keemiaravi.
Arste on juurde vaja
Ida-Tallinna keskhaigla juhi Ralf Allikvee sõnul on tervitatav Pevkuri soov anda keskhaiglatele õigus ravida vähihaigeid. «Aga eelkõige tuleb haiglas tagada tänapäeva nõuetele vastav ravitase ja inimlikkus. Patsientidele tähendab see avaramaid valikuvõimalusi, sealhulgas võimaluse olla rasketel ravietappidel omastele lähemal,» rääkis Allikvee. Ta toonitas, et muutus ei tohi kaasa tuua raviteenuse halvenemist. «Loodan, et meie haiged jõuavad edaspidi ravile varasemas staadiumis,» märkis Allikvee.
Kui sotsiaalministeerium tõepoolest otsustab hakata vähiravi pakkuma ka keskhaiglates, tuleb ministeeriumil ja Tartu Ülikoolil residentuuris suurendada onkoloogiaerialadele vastuvõetavate arstide arvu, et asjatundjaid igasse haiglasse jaguks.
Eesti Onkoloogide Seltsi juhi ja Põhja-Eesti regionaalhaigla kiiritusravi keskuse onkoloog-vanemarsti Indrek Oro sõnul on aga patsientide ühingu ettepanekus palju küsitavusi. «Me taome juba pikemat aega seda rauda, et tihti väga keerukaid vähiraviotsuseid peavad langetama konsiiliumid,» rääkis Oro.
See tagab Oro sõnul patsiendi suhtes kõige mõistlikumad raviotsused, mis arvestavad inimese seisundit, haiguse täpset levikut ning võimalikke ressursse tema raviks. Oro sõnul tähendaks vähiravi viimine keskhaiglatesse kindlasti seda, et ravi kvaliteet kannatab – esiteks ei ole keskhaiglates piisavalt palju spetsialiste ja teiseks jääb vajaka kogemustest. Nagu ka teistel erialadel, paigaldatakse kallis tehnoloogia siiski kõrgema astme raviasutustesse. Üks kiiritusraviaparaat maksab üle 20 miljoni krooni ja praegu on neid Tallinnas kolm, Tartus üks.
Tarbetud järjekorrad
Ravijärjekorrad, mille pikkuse patsientide ühing tõsise probleemina välja toob, on Oro väitel viimasel ajal lühenenud. Tõsi küll, ennekõike on lühenenud aeg, mille jooksul diagnoosi saanud vähihaige ravi algab – vajadusel saab kiiritus- või keemiaravi Oro sõnul alustada kahe-kolme nädala jooksul.
Pigem on murekoht onkoloogi sõnul see, et vähikeskuses ootavad järjekorras inimesed, kes seal tegelikult ei peaks ootama. «Üks oluline põhjus, miks järjekorrad on nii pikad, on selles, et seal on ka inimesed, kes tegelikult ei peaks järjekorras olema. Näiteks naisterahvas, kes kahtlustab endal rinnavähki – iga perearst saab ta mammogrammi tegema saata,» selgitas Oro. «Normaalne oleks, et selline inimene tuleb siia siis, kui tal on mammogramm tehtud ja radioloog soovitab konsultatsiooni.»
Vähi varasest avastamisest rääkides rõhutas Oro perearstide rolli, lisaks tuleb muidugi inimestel endil oma tervisele tähelepanu pöörata. Ka sõeluuringuid ei korralda vähikeskus, vaid vastav sihtasutus vähiliidu juures.
Jutuks on olnud Oro sõnul seegi, et onkoloogid käiksid väiksemates haiglates vastuvõtte tegemas. «Selliseid konsultatiivseid vastuvõtte korraldatakse praegugi,» märkis Oro. «Aga ravi väljaviimist keskustest ei ole siiani mõistlikuks peetud.»
Vähki haigestumine
• Vähki haigestub Eestis igal aastal ligi 6000 ja sureb 3500 inimest.
• Vähktõppe haigestumine on südame- ja veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal.
• Enim surevad mehed kopsu-, käär- ja pärasoole-, mao- ning eesnäärmevähki.
• Naised haigestuvad kõige rohkem rinna-, naha- ja käär- ning pärasoolevähki.
• Kui kogu vähki haigestumuse tase Eestis on Euroopa keskmisel tasemel, siis silma paistab Eesti sagedasema haigestumisega ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse, üldise vähihaigete lühema elueaga ning suure suremusega.
Allikas: Tervise Arengu Instituut
--------------------------------------------------------------
Arvamus
Hanno Pevkur
sotsiaalministeerium:
Vähiraviga seonduvat on Eestis arutatud päris pikka aega. Usun, et praegust korraldust on võimalik patsiendile paremaks muuta. Seetõttu on patsientide esindusühingu ettepanek tõsine ja väärib kindlasti arutamist.
Ministeeriumis oleme juba mõnda aega arutanud, kuidas vähiravi paremini kättesaadavaks teha. Vähiravi kättesaadavaks tegemine väljaspool Tartut ja Tallinna eeldaks mõningat muudatust nii seadustikus kui haiglate igapäevatöös.
Mõned keskhaiglad teevad ka praegu onkoloogilist ravi, eelkõige uroloogias ja günekoloogias.
Ministeeriumi jaoks on väga oluline ravi kvaliteet. Seetõttu koostame kvaliteedijuhist, mis peaks andma selged põhimõtted, millele vähiravi peab tuginema. Arvestades ravi keerukust, on esmatähtis, et enne ravi koguneks konsiilium, mis määrab raviviisi ja -plaani. Kui plaan on paigas, võib teatud ravitoiminguid (näiteks keemiaravi) teha ka väljaspool regionaalhaiglaid. Küll eeldab see väga head haiglatevahelist koostööd, sest kiiritusravi on praegu meil korraldatud regionaalhaigla tasandil.
Usun ja loodan, et haiglad on ka valmis patsientide teenindusmugavuse nimel selliseks koostööks. See tähendaks patsientidele eelkõige seda, et ravi on võimalik saada kodule lähemal ja loodetavasti ka kiiremini.