Lihtsad nipid, et last ülekaal ei kimbutaks

, lastekaitse liidu kommunikatsiooonijuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähenenud liikumisharjumused on loonud olukorra, kus Eesti lastest üle 33% on ülekaalulised.
Vähenenud liikumisharjumused on loonud olukorra, kus Eesti lastest üle 33% on ülekaalulised. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ülekaalulisust peetakse 21. sajandi nuhtluseks, mis levib kogu maailmas ja algab sageli juba lapseeas. Me kõik teame ütlust «Paks laps, ilus laps», mis tuleb ajast, kui võimalus igapäevaselt süüa osta sümboliseeris rikkust. Tänapaeval nähakse liigses kehakaalus ohtu, mis võib kaasa tuua erinevad tervisehädad, seda nii füüsiliselt kui vaimselt.

Uuringute järgi tekitab liigne kehakaal lastes psühholoogilist stressi, ärevust ja depressiooni, väsimust, üksildusetunnet ja palju muud negatiivset kuni alanenud enesehinnangu ja surmamõteteni. Ehk siis ülekaalulisus tekitab elukvaliteedi langust. Lisaks kannatavad ülekaalulised lapsed enam verbaalse rünnaku, kiusamise ja väärkohtlemise all, eriti just omavanuste seas. Samuti on ülekaalulistel – nii lastel kui täiskasvanutel – oluliselt suurem südamehaiguste risk.

Lapseeas peitub ülekaalulisuse põhjus reeglina toitumises. Lapsevanemad ei ole veel teadvustanud, kui palju nende toitumisharjumused mõjutavad nende laste söömisharjumusi. Tallinna lastehaigla läbiviidud uuringust selgus, et just ülekaaluliste laste toiduportsud on tihti suuremad või sama suured kui nende vanematel. Alati ei ole laste toidulaual tegemist tervisliku toiduga, nii saab laps oma arenevasse organismi suures koguses ebakvaliteetset toitu – lapsed söövad neile vajaminevast kogusest kaks korda rohkem küllastunud rasva, soola ja suhkrut.

Samal ajal on vähenenud laste liikumisharjumus ning igapäevane energiakulu on väiksem kui veel kümme aastat tagasi. See on kaasa toonud olukorra, kus mõnedes Euroopa riikides on kuni 35% lastest ülekaalulised.

Tallinna lastehaigla kvaliteedijuhi doktor Lagle Suuroru sõnul kiire kaalukaotus laste puhul ei aita.

Nimelt on lastehaigla juba aastaid ülekaalulisi lapsi suvel laagritesse kutsunud. Laagrites läbitakse kindel treeningrežiim ning süüakse professionaalselt koostatud menüü järgi. Loomulikult ka matkatakse ja lõbutsetakse, et lapsel oleks ikka õige suvelaagri kogemus kaasa võtta. Sel suvel Remniku õppe- ja puhkekeskuses toimunud kümnepäevase laagri jooksul kaotasid paarkümmend last kamba peale üle kaheksakümne kilo. Mis aga kahjuks koduses režiimis väga ruttu tagasi tuli.

Selle vältimiseks on nüüd loodud projekt «Personaalne lähenemine laste ülekaalulisuse käsitluses», mis on mõeldud motiveeritud lapsevanematele ja lastele, kes soovivad kaalu ohjamiseks muuta oma lapse eluviisi.

Projekti raames käivad lapsed nõustamistel, mis on pigem personaalsed vestlused. Teevad regulaarselt sporti, mida saab tänapäevaste tehniliste vahenditega väga efektiivselt jälgida ja vajadusel korrigeerida, ning loomulikult peavad toidupäevikut. Aga mitte sellist traditsioonilist päevikut, mida arsti ukse taga ruttu kuu aega järele täidetakse, vaid lihtsamat, mis keskendub üleüldisele küsimusele – kas sel kuul oli mu elustiil tervislikum kui eelmisel.

Suurorg ütles, et lastele tuleb läheneda individuaalselt. Kaalukaotus põhineb ju toitumisel ja liikumisel, aga et selleni jõuda, on vaja tahtmist, et asju muuta. Seega on vaja lastega rääkida – tihtipeale lastehaigla ülekaalulistele lastele suunatud projekti lapsed kohtuvad arstidega tunde ning ei taha pärast seda lahkuda. Arsti juures ei tehta neile süsti, vaid nendega räägitakse ning neid kuulatakse. Ümbritsev õhkkond on kaalukaotuse jaoks väga tähtis – juba kaks-kolm positiivselt meelestatud sõpra aitavad lapse tervislikumale teele, samas kui üks negatiivse suhtumisega kaaslane võib seda takistada.

Mis on sammud, mida saab lapse kaalukaotusele kaasa aitamiseks kodus ette võtta?

Suurorg toob näiteid, mida pakutakse välja projektis osalevatele lastele. Nende seast peavad lapsevanemad ja laps valima esimesel külastusel välja mõned, mida kohe järgima hakatakse. Enamasti valitakse välja kuni viis asja.

  • Vähendada või täiesti loobuda magusatest jookidest.
  • Mitte rohkem kui üks kord nädalas süüa kiirtoitu.
  • Piirata televiisori, arvuti ja muude nutiseadmete kasutamise aega kuni kahe tunnini päevas.
  • Lapse toas ei tohiks olla televiisorit või muid nutiseadmeid.
  • Laps võib juua kuni ühe klaasi täismahla päevas. Rohkem tuleb juua vett.
  • Süüa tuleb rohkem puu- ja juurvilja, vähemalt viis portsjonit päevas.
  • Magusad helbed vahetada kiudainerikka hommikusöögi vastu.
  • Vähendada toiduportsjoneid.
  • Kasutada madala rasvasisaldusega piimatooteid.
  • Lapse tunnustamiseks ei tohi kasutada toitu.
  • Laps vajab liikumist vähemalt ühe tunni päevas. See võib olla nii jalutamine, mängimine, tantsimine või rattasõit. Suurematele lastele sobib hästi näiteks ujumine.
  • Rämpstoit tuleb asendada tervisliku snäkiga ehk krõpsude asemel porgand.

Neid üpris lihtsaid soovitusi võiksid järgida kõik lapsed ja lapsevanemad, kes soovivad tervislikumat elu.

2010. aastal tehtud uuringu järgi on Eestis 33,1% lastest ülekaalulised. Kindlasti ei kannata nad kõik seetõttu psühholoogiliste traumade all ning kõik neist ei sure infarkti aastaid enne, kui nende elu lõppema peaks, ent sellegipoolest on number hirmutav. Liiati kui laste ülekaalulisust saab ära hoida lastevanemate õigeaegse sekkumisega. Ning kui selle käigus ka lapsevanem ise rohkem juurvilju sööb ning tunni päevas oma lapsega jalutab ja sealjuures suhtleb, tuleb see mõlemale ainult kasuks.

Artikkel ilmus Postimehe 6. oktoobri Tervise erilehes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles