USA sõjaväe uurijate sõnul kannatavad suhtlusaltid inimesed magamatuse korral enam kui introverdid.
Uuring: magamatus mõjub ekstravertidele rängemini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus, mille käigus hoiti 48 vabatahtlikku 36 tundi järjest ärkvel, suutsid introvertsed osalejad kergemini üleval püsida ning said reaktsioonitestides paremaid tulemusi kui ekstraverdid, kirjutas BBC.
Samuti olid head tulemused ekstravertidel, kellel ei lastud eksperimendi käigus suhelda, millest järeldati, et ekstravertide ärksusega seotud ajupiirkondi väsitab sotsiaalne stimulatsioon.
Uuring hõlmas 48 vabatahtlikku vanuses 18 kuni 39, kes jagati peale ekstravertsuse või introvertsuse määramist isiksusetüübile vastavalt kahte rühma.
Peale magatud ööd püsisid katsealused poolteist päeva järjest üleval, mille jooksul tehti erinevaid teste, et näha unepuuduse mõjusid.
Mõnigatel vabatahtlikel mõlemast grupist lasti osaleda grupivestlustes ning mängida lauamänge 12 tundi pooleteisest päevast, teistele keelati aga kõik sotsiaalsed väljundid.
Kõigepealt võrreldi loomulikult introvertseid ja ektravertseid isikuid, kellele suhtlemist ja tegevusi võimaldati.
Testi, kus tuli valguse peale kohe reageerida ja nuppu vajutada, sooritasid kahe grupi liikmed üsna sarnaselt. Ärkvelpüsimise testis, kus mõõdeti magamata isikute suutlikkus teatud aja üleval püsida, said introverdid oluliselt paremaid tulemusi.
Antud grupi ekstraverdid said testis halbu tulemusi, kuid sama isiksusetüübiga osalejad teisest rühmast, kellele sotsiaalsed väljundid välistatud olid, said märkimisväärselt paremaid tulemusi.
Uurijate sõnul näitasid eksperimendi tulemused, et isiksusetüüp võib mõjutada nii pikalt ärkvel püsimist vajavate armeeülesannete täitmist kui ka vahetustega töö sooritust.
Lisaks selgitati, et tulemusi üldistades võib väita, et isiksusetüüp mõjutab inimese ärkvelolekul magamatusega toimetulekut.
Ühe võimalusena pakuti välja, et sotsiaalsed väljundid väsitavad aju piirkondi, mis on seotud ärksusega.
Samuti pidasid uurijad võimalikuks, et introvertidel võib sotsiaalsetele situatsioonidele reageerivates aju osades püsivalt kõrgem aktiivsus olla. See võib aidata ajul unepuuduse järelmõjudega paremini toime tulla.
Suurbritannia Swansea ülikooli akadeemik Mark Blagrove on samuti avaldanud sarnase uuringu unepuuduse mõjudest ekstravertidele ja introvertidele ning leidnud, et ekstraverdid on magamatusest tingitud tujukõikumistele vastuvõtlikumad.
Erinevalt sõjaväe teadlastest järjeldas Blagrove uuringust, et ekstravertidele mõjus lihtsalt grupis toimuva (inimeste magamatuse) vaatlemine intensiivsemalt.