Viie-sekundi-reegel: linnalegend või tõde?

FOTO: SCANPIX

Me kõik oleme ilmselt kuulnud viie-sekundi-reeglist: kui toidupala maha kukub, tuleb kähku see üles korjata ja kui jõuad seda enne viit sekundit teha, kõlbab see veel süüa küll. Aga kas tegu on linnalegendi või tõega?

Reegli taga peitub mitte eriti teaduslik uskumus, et viie sekundi jooksul ei jõua bakterid toiduraasukesele veel piisavalt kurja teha, et see söögikõlbmatuks muutuks, kirjutab The Guardian. Asja on uurinud mitmed teadlased. 2003. aastal leidis Ameerika keskkooliõpilane Jillian Clarke, kes kasutas katses E-coli bakteriga rikastatud pindu ja kummikomme. Ta jõudis järeldusele, et viie sekundi jooksul on E-coli bakter piisavalt kärme ning jõuab kommidele küll.

Clemsoni ülikooli toiduteaduste professor Paul Dawson on viie-sekundi-reegli ekspert. 2007. aastal avaldas ta uurimuse, kus tõdes, et ajast olulisem on põrandate puhtus. Ehk lihtsamas keeles: kui põrand on puhas, võib seal söök ka kauem kui viis sekundit lebada ja kõlbab ikka süüa. Ka leidis ta, et bakterid jõuavad paremini toidule siledalt pinnalt kui näiteks vaibalt.

Sarnane uuring viidi läbi Astoni ülikoolis ja leiti, et toit saastus kohe, kui põrandat puutus, kuid bakterite arv palakesel kasvas kümnekordselt, kui söök oli põrandal kauem kui 30 sekundit.

Dawson ütleb, et viie-sekundi-reegel pole tõsi, kuna näiteks E-coli bakteriga kokku puutudes on söök koheselt ohtlik ning toob kaasa tervisehäda. Professor ise ei puutu toitu, mis on maha kukkunud. Liiga noored või liiga vanad inimesed peaksid sellest reeglist hoiduma, kuna nende immuunsüsteemid ei pruugi bakteritega hakkama saada. Aga tõenäosus, et maha kukkunud toit meile tervisehäireid põhjustaks, on enamiku jaoks meist väike. Seega: kui sa oled näljane ja tegu on su viimase söögipalakesega, korja see kohe üles ning loodetavasti kukkus see vaibale.

Tagasi üles