Kõik tervisesportlased, keda võid kohata metsarajal sörkimas, ei armasta tegelikult jooksmist. Palju on neid, kes teevad seda kohustusest ja võtavad jooksmist kui karistust.
Kuidas jooksmist endale meeldivamaks teha?
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
23. september 2015, 18:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õige tehnika ja meelestatusega võib see kõik muutuda. Ka siis, kui jooksmine on aastaid tundunud vastumeelne, kirjutab Hello Healthy.
Jooksutreener Alison Heilig on märganud, et paljuski võib see vastumeelsus olla tingitud valest asendist, mis teeb jooksmise raskemaks ja põhjustab vaevusi. Nii mõnigi võib siin vastu vastu vaielda, et on jooksnud juba lapseeast saati ja teab ise, kuidas seda teha. Kui sa aga arvad siiani, et see on raske ja ebameeldiv kohustus, siis on tõesti võimalik, et sa ei tea, kuidas õigesti joosta.
Selles pole midagi imelikku või halba, sest tavaliselt ei õpetatagi inimesi korrektselt jooksma. Me õpime kõndima, siis kiiremini kõndima ja lõpuks ka jooksma, kuid see ei tähenda, et teeksime seda õigesti. Ka koolis pööratakse jooksuvormile tähelepanu rohkem sprindi puhul, kuid pikamaajooksudeks saadetakse lapsed lihtsalt teele.
Õppimiseks pole õnneks kunagi hilja. Kui tahad jooksmist tõeliselt nautida, aegu parandada ja endale mitte viga teha, küsi nõu jooksutreenerilt. Seniks aga võid juba ise oma kehahoiakut kohendada.
Ära lükka lõuga ette. Üllatavalt paljud jooksuharrastajad venitavad kaela ette pikaks, justkui jõuaks nõnda kiiremini finišisse. Nii on sul vaid raskem hingata ning näkku, õlgadesse ja kaela tekib pinge. Jooksu puhul võrdub pinge alati raisatud energiaga ja see teeb kogu kogemuse ebameeldivamaks. Jälgi, et lõug oleks tavalises asendis ja lõdvestunud.
Ära tee «kanatiibu». Joostakse jalgade, mitte kätega. Sageli võib kohata ka selliseid jooksjaid, kelle käed teevad joostes põhitöö - pinges õlad on viidud kõrvade alla ja jäigad käed vehivad edasi-tagasi. See ei tee jooksmist nauditavaks. Lase käed lõdvaks ja jälgi, et õlgade ja kõrvade vahele jääks avaralt ruumi.
Ära suru peput taha. Tänapäeva inimene istub väga palju, mistõttu on suurem osa päevast põhikoormus seljal. Tulemuseks on see, et joostes surutakse istmik taha ja selg on liialt nõgus. Selline asend raiskab energiat ja tekitab paljudel jooksjatel seljavalu.
Hoia jalgu enda all. Joostes ei tohiks jalg maanduda sinust eespool. Erinevalt sprindist tuleb pikamaajooksu puhul hoida põlv madalal ja samm lühike, aga kiire. Muuda oma jooksusammu ja su põlved on sulle selle eest tänulikud.
Jookse aeglasemalt! Pikka maad joostes peaksid olema võimeline samal ajal rääkima ilma, et hakkaksid õhku ahmima. Kui sa seda ei suuda, jookse aeglasemalt. See ei tähenda, et oleksid igavesti aeglane jooksja. Ei, tempo tõstmisega võid tegeleda siis, kui oskad mugavalt joosta viit kilomeetrit.
Selleks, et keha saaks jooksmisega paremini hakkama, tuleb treenida oma kerelihaseid. Selleks on sobib hästi lihastreening, mida võiks jooksmisele juurde harrastada umbes kaks korda nädalas.