Peamised moodused, kuidas võib väljenduda krooniliselt õnnetute inimeste negatiivsus

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Halbu mõtteid esineb aeg-ajalt meil kõigil. Negatiivsusega hakkama saamine määrab aga, mis jääb peale - kas enesekindlus või hirm, lootus või meeleheide, meisterlikkus või ohvriseisus, võit või kaotus.

Arvukad uuringud on tõestanud, et negatiivne ellusuhtumine võib mõjutada inimese tervist, õnnetunnet ja heaolu. Psychology Today toob välja õnnetute inimeste kaheksa kahjulikku mõttemustrit.

Enesehalvustamine

Ennast maha tehes mureneb inimese enesekindlus, mistõttu ta saabki kehvemini hakkama ja rikub võimalusi, mis elu talle pakub. 

«Ma ei saa…»

«Ma ei oska…»

«Ma ei ole piisavalt…»

«Ma ei julge…»

«Mul pole selliseid oskusi…»

«Ma ei saa hakkama…»

Kas sulle meeldiks, kui su sõber ütleks pidevalt, et sa ei saa hakkama, pole millekski piisavalt hea või et sa kindlasti kaotad? Kas peaksid sellist inimest enda sõbraks? Kui ei, siis miks sa mõtled endast niimoodi? Enda halvustamine on nagu ussi rinnal soojendamine. Kui sul on sõber, kes teeb sind pidevalt maha, ei ole ka ime, kui tunned end halvasti. Samuti võib olla, et oled hoopis ise enda suurim vaenlane.

Negatiivsed eeldused

Õnnetud inimesed eeldavad nii suhtlustest kui olukordadest enamasti ainult halba. Paljudele on see «klaas pooltühi» suhtumine harjumuspärane ja automaatne. On neid, kes võtavad hommikusi ummikuid, vihmast ilma või arvete maksmist automaatselt negatiivsete kogemustena.

Loomulikult ei ole liiklus, ilm või arved oma olemuselt negatiivsed või positiivsed. Öeldakse, et «on nagu on». Kogemuse teeb positiivseks või negatiivseks sinu suhtumine millessegi ning see valik võib teha sind tugevamaks või nõrgamaks, õnnelikumaks või süngemaks, võitjaks või ohvriks. Liiklusummikus võib kasutada võimalust, et kuulata head muusikat või harjutada lõõgastavat hingamist; vihmase ilmaga on mõnus diivanil teki sisse kerra tõmmata ja lugeda midagi kaasakiskuvat; arvete maksmises saab näha võimalust kohustustest vabaneda. Kõik oleneb sellest, kuidas ise olukorda võtad.

Negatiivsed võrdlused teistega

Enda võrdlemine teistega ja seeläbi enda halvas valguses nägemine on üks kõige lihtsam ja tavalisem viis, kuidas oma enesetunnet rikkuda. Tihti tundub negatiivse ellusuhtumisega inimesele, et mõni teine on temast edukam, atraktiivsem, rikkam, populaarsem jne. Probleemne on see siis, kui ihaldad kellegi teise hüvesid ja tunned end seetõttu vähemväärtuslikuna. Teaduslikud uuringud on näidanud, et harjumuspärane negatiivne sotsiaalne võrdlus põhjustab suuremat stressi, ärevust, depressiooni ja viib ennastkahjustavate valikute langetamiseni. 

Negatiivsed minevikumeenutused

Minevikust tuleb õppida, aga sinna ei tohiks toppama jääda. Mõnikord võib möödanik niivõrd tugevalt kummitama jääda, et ei lase näha oma tõelist potentsiaali ja uusi võimalusi. Inimene ei saa muuta seda, mis on juba olnud, kõike eesootavat on aga veel võimalik ise suunata ja mõjutada. Mõnikord polegi vaja muud kui minevikust lahti lasta, et oma elu eest vastutama hakata ja edasi minna.

Jõuetus keeruliste inimeste suhtes

Suurem osa meist kohtab oma elus inimesi, kellega on väga raske hakkama saada. Sellises olukorras on lihtne näha end ohvrina ja teist kurjategijana, kelle käes on võim. Isegi kui see suhtumine on õigustatud, mõjub see eneseteadvusele nõrgestavalt ja on reaktiivne. 

Enda jõuetukstegevaid tõekspidamisi keeruliste inimeste suhtes saab muuta, kui reaktiivne muuta proaktiivseks. Loe lähemalt SIIT, kuidas keeruliste inimestega toime tulla.

Soov süüdistada

Mugav on ju mõelda, et iga halva eest vastutab keegi teine. Kes süüdistab oma vanemaid, kes halbu suhteid, kes majanduslikke raskusi, kes tervist või muid väljakutseid, mis on võtnud elurõõmu ja eduvõimaluse.

Kahtlemata võib elus ette tulla kõiksugu raskusi, aga kui teisi süüdistada enda ebaõnnes, on see taas märk, et endast tehakse ohver. Ohvriks olemise kasu on näiline, sest isegi kui nii on lihtne end õigustada, muudab see inimese pikema aja jooksul kibestunuks ja väetiks. 

Sageli need, keda süüdistatakse, ei hooli sugugi sellest, kuidas «ohver» end päriselt tunneb. Kannatajaks on ikka ja ainult ohver ise, kes on oma kibestuse ja viha vang. 

Oskamatus endale andeks anda

Eksimine on inimlik. Mõeldes möödunud elule leiad kindlasti valikuid ja tegevusi, mida ei pea õigeks. Võib-olla arvestasid millegagi täiesti mööda, võib-olla sai keegi sinu pärast viga. Möödunut meenutades võid mõelda, et oled «halb» inimene ja vaevelda süümepiinades. Ole enda vastu leebem ja anna endale andeks. Loe selle kohta lähemalt SIIT.

Hirm eksimise ees

Kartust eksida ja midagi valesti teha seostatakse sageli perfektsionismiga. Sellise mõtteviisiga inimesed arvavad, et nad ei ole mingis mõttes piisavalt head ja ootavad seetõttu endalt liiga palju. 

Suured ootused võivad olla väga motiveerivad, kuid täiuslikkuse püüdmine mõjub juba õõnestavalt ja võtab eluisu. Seda, et perfektsionism ja rõõmutus on seotud, on tõestanud mitmed uuringud. 

Proovi kuidas tahad, aga inimene ei ole täiuslik olend. 

Tagasi üles