Kümme ajutoitu, mis parandavad meeleolu

FOTO: SCANPIX

Kas psühholoog on sult kunagi küsinud, mida sa sööd? Toit pole oluline vaid füüsilise tervise vaatevinklist, hea toitumine aitab kaasa ka vaimsele tervisele. 

Tervislikku toitumist uuritakse üha enam, mistõttu ilmub nüüd rohkelt uuringuid selle kohta, kuidas mõjutab igapäevane söök inimese meeleolu. Toitumispsühholoogia on värke, aga väga kiirelt arenev valdkond, mis hakkab saama rohkem tähelepanu, kirjutab Psychology Today. 

Paraku on ebatervislik toitumine üha kasvav probleem, millele ei suuda kuidagi pidurit panna. Meilegi peale tungiv läänelik menüü on kaloririkas, toitainetevaene ja tugevasti töödeldud, mis tähendab, et süüakse rohkem massi, aga vähem vajalikke toitaineid. Testid loomadega on näidanud, et selline toitumine soodustab depressiooni ja ärevushäire teket. Paraku ei aita sellele ka kuidagi kaasa tõsiasi, et väga magusad, rasvased ja soolased toidud on eriti sõltuvusttekitavad ja mõjuvad söömise ajal lohutavalt. Nn lohutustoit teeb hetkeks tõesti tuju paremaks, kuid sattudes selle nõiaringi, teeb pikema aja jooksul ärevuse ja depressiooni hoopis hullemaks.

Siit leiad kümme toitu, mille söömine toetab aju tööd ja aitab seeläbi ka tuju tõsta.

Scanpix

FOTO: Panther Media/Scanpix

Roheline salat ja brokoli. Rohelistes salatilehtedes nagu lehtkapsas ja paksois on palju foolhapet, kaltsiumi, magneesiumi ja K-vitamiini. Foolhapet on lisatud ka paljudesse depressiooniravimitesse. Rohelistes salatites on lisaks aineid, mis aitavad maksal mürkidega hakkama saada.

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Rannakarbid, austrid. Austrites ja karpides on rikkalikult B12-vitamiini, mis on eriti tähtis aju ja närvide neurotransmitteritetele. Kui sellest jääb vajaka, tekib soodus pinnas depressiooni või ärevushäire tekkeks. B12-vitamiini puudust esineb kõige rohkem taimetoitlastel, sest seda saab enamasti lihast, piimatoodetest ja munadest.

Ants Liigus

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kala ja kalaõli. Mitmed uuringud on näidanud, et sage kala söömine aitab depressiooni vähendada. Osaliselt on see põhjendatud sellest, et kalas on oomega-3-rasvhappeid.

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Kreeka pähklid, mandlid, sarapuupähklid. Pähklid on hea E-vitamiiniallikas. Eelista tooreid ja soolamata pähkleid. 

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Mustikad ja teised marjad. On leitud, et mustikate söömine aitab aju kaitsta. Oma osa on neil isegi Alzheimeri tõve ennetamisel.

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Läätsed, kikerherned, oad. Kaunviljades on väga palju foolhapet ja tsinki, mõlemad on tublid abimehed depressiooni vastu võitlemisel. Taimetoitlased peavad tsingile erilist tähelepanu pöörama, sest fütaadid (mida leidub taimedes) vähendavad tsingi imendumist 50 protsendi võrra. 

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Tume šokolaad ja toorkakao. Tumedas šokolaadis ja röstimata kakaoubades on antioksüdante kakao polüfenoole, mis mõjuvad inimesele rahustavalt ja teevad ta leplikumaks. 

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Kõrvitsaseemned. Kõrvitsaseemnete kasulikkus seisneb peamiselt nende rikkalikus magneesiumisisalduses. Viimane on tähtis mineraal, mis aitab samuti ärevuse ja depressiooni vastu võidelda. Peale selle on aga kõrvitsaseemnetes ka palju tsinki, taimepõhiseid oomega-3-rasvhappeid ja trüptofaani, mis tagab hea une.

Priit Simson

FOTO: PRIIT SIMSON/PM/SCANPIX BALTICS

Kääritatud toidud ja probiootikumid. Uuringud on tõestanud ka maos leiduvate bakterite («teine aju») ja meeleolu tugeva seose. Kääritatud toidud nagu kimchi ja hapukapsas sisaldavad probiootikume, mis aitavad võidelda sotsiaalse ärevusega. 

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Kurkum. Kurkumis on vahva põletikuvastase toimega kurkumiin. Uuringud on näidatud, et see aitab depressiooniravi ajal ravimite toimele kaasa. Kurkumit võib lisada tee sisse või ka argiroogade peale. 

Tagasi üles