Kuigi tahaksime parema meelega kuuluda Põhjamaade hulka, jääb Eesti värskelt avaldatud naiste majanduslike võimaluste indeksi järgi Ida-Euroopa keskmisele tasemele - seejuures on ühed suuremad punktiskoori alandajad tööhõives diskrimineerimine ja kehvad lastehoiuvõimalused.
Täpsemalt platseerub Eesti Hispaania ja Iisraeli vahel 27. kohal, olles sajast võimalikust kogunud 70,4 punkti. Kõrgema sissetulekutasemega riikide seas kuulub Eesti pigem mahajääjate sekka, asudes 38 riigi seas 25. kohal, kirjutab ajakiri HEI.
Naiste majanduslikud võimalused on defineeritud seaduste, regulatsioonide, tavade, kommete ja suhtumiste komplektina, mis lubavad naistel osaleda tööjõus laias laastus võrdselt meestega - olgu siis palgatöötajate või ettevõtete omanikena.
Tööjõupoliitika ja -praktika vallas ei ole Eestil suurt uhkustada - kogutud punktisaak jääb maha näiteks sellistest riikidest, nagu Tuneesia ja Benin, ning asub umbes samal tasemel Filipiinidega.
Tõsi, Ida-Euroopa kontekstis ei ole selles midagi imelikku ning Lääne-Euroopa riikidest jäävad Eestist maha Itaalia ja Kreeka. Punktiskoori kisub Eestil alla just see praktiline pool, mille poolest asume maailmas 58. kohal.
Nii kehvas positsioonis on peasüüdlaseks kriteerium, mis käsitleb reaalset mittediskrimineerimist tööhõives vastavalt ILO konventsioonile 111 – selle eest saadud punktisumma on ümmargune null.
Kiita ei ole ka juurdepääs laste päevahoiule. Tööseadustiku koha pealt on Eesti kahes kategoorias - emadus- ja isaduspuhkuse ning spetsiifilistel ametikohtadel töötamisele seatud juriidiliste piirangute vallas - saanud täispunktid ning jagab seega maailmas esikohta.
Rahastamisele juurdepääsu vallas saadud punktid seavad Eesti edetabelis 35. positsioonile. Kui naiste juurdepääs rahastamisvõimalustele ja erasektori üldised krediidivõimalused annavad täispunktid, siis üldhinde kisuvad alla muud näitajad: inimeste maksekäitumist kajastavate registrite ligipääsetavus ja kvaliteet ning odavate baaspangaarvete saamise võimalus madala sissetuleku puhul.
Hariduse ja koolituse alal hoiab Eesti 27. kohta. Naiste kirjaoskuse eest tuleb küll täisskoor, kuid primaar- ja sekundaarharidust omandavate naiste oodatav kooliaastate arv ning väike- ja keskmistele ettevõtjatele pakutavad toetus- ja koolitusprogrammid jätavad veel soovida.
Naiste juriidilise ja sotsiaalse staatuse poolest asub Eesti maailmas 26. kohal. Naistevastase vägivallaga tegelemise, naiste liikumisvabaduse ja omandiõiguse eest tulevad täispunktid, nigelamaks kisub asi teismeliste raseduse poolest.
Punktiskoori kisub alla ka see, et Eesti on küll ratifitseerinud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CEDAW), kuid ei ole allkirjastanud ega ratifitseerinud selle fakultatiivset protokolli.
Kõige edukam on Eesti aga viimases kategoorias, milleks on üldine ärikeskkond, saavutades maailmas koguni seitsmenda positsiooni. Selles kategoorias hinnatakse nelja tegurit: mobiiltelefoniklientide arvu, regulatsioonilist kvaliteeti, infrastruktuuri riski ja äri alustamise lihtsust.
Naiste majanduslike võimaluste indeks
Uuringu- ja analüüsifirma Economist Intelligence Unit koostatud indeks rakendab erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Maailmapanga, ÜRO, Rahvusvahelise Tööjõu Organisatsiooni (ILO), Maailma Majandusfoorumi (WEF) ja OECD kogutud andmeid, millele lisanduvad ettevõtte enda analüütikute ja kaastöötajate loodud uued indikaatorid. Kokku hõlmab indeks 113 riiki.
Esimesed kümme:
1. Rootsi 88,2
2. Belgia 86,4
3. Norra 85,3
4. Soome 85,2
5. Saksamaa 83,9
6. Island 82,9
7. Holland 82,5
8. Uus-Meremaa 81,2
9. Kanada 80,5
10. Austraalia 80,5
15. USA 76,7
17. Ungari 75,3
25. Leedu 71,6
27. Eesti 70,4
30. Läti 68,5
64. Venemaa 50,3
65 Hiina 49,4
Viimased kümme:
104 Bangladesh 32,6
105 Kamerun 32,2
106 Süüria 31,7
107 Etioopia 31,3
108 Pakistan 29,9
109 Togo 29,2
110 Cote d’Ivoire 28,9
111 Tšaad 25,2
112 Jeemen 19,2
113 Sudaan 14,5