Mis põhjustab päevast unisust?

FOTO: SCANPIX

Kadestusväärne võime olenemata öösel magatud tundide arvust lendleva kergusega tööpäev mööda saata võib värske uuringu väitel tuleneda geenidest.

Pennsylvania ülikooli uuring viitas võimalusele, et geenivariatsioonid määravad nii meie uinumise kiiruse kui ka öised ärkamised, vahendas AolHealth.com.

Teadustöö eesmärgiks oli välja selgitada, miks osa inimesi suudab tõhusalt tööd teha ka unevaese öö järel ning teised mitte. Uuringu tulemused nimetatud küsimusele küll täpset vastust ei andnud, kuid leiti, et DQB1*0602 nimeline geen võib põhjustada unisust.

Antud geeni seostatakse üldjuhul narkolepsiaga, mis põhjustab ülemäärast päevast unisust. Kuid üle 38 protsendil geeni kandjatest ei arene antud haigus kunagi välja.

Juhtautor Namni Goel võrdles uuringus kahte gruppi magajaid, kellest ühed kandsid DQB1*0602 geeni ja teised mitte – narkolepsiat ei olnud ühelgi osalejal.

Leiti, et geeni kandjaid vaevas unisus enam kui teise grupi katsealuseid, kuigi kõik osalejad said igal ööl sama kaua magada. Uurijate üllatuseks teenisid kahe grupi liikmed pärast unevaest ööd kognitiivsete võimete testis sarnased punktisummad.

Goeli sõnul langes vähemagatud öö järel mõlema grupi kognitiivsete testide sooritustase, kuid üksteisest nende tulemused ei erinenud.

Autor avaldas lootust, et edasiste eksperimentide abil suudetakse selgitada, kuidas ja miks mõjub krooniline unepuudus inimestele erinevalt. Ta lisas, et magamatuse mõju oleneb tihtipeale ka vanusest ja kohanemisraskustest ning sotsiaalsetest teguritest nagu lapsed ja töö.

Goel märkis, et loodetavasti suudab tema juhitav uurimisrühm lõpuks aidata tuvastada isikuid, kellele magamatus kõige rängemalt mõjub: « Kui suudame ennustada, saame ka aidata inimestel end kaitsta.»

Tagasi üles