Eesti moeeksperdid: moevaldkond Eestis vajab toimivat koostöövormi

FOTO: Marina Rusakova

Moevisiooni ümarlaual Baltika kvartalis leidsid Eesti tippdisainerid ja moeeksperdid, et valdkonna arenguks ning välisturgudel edukaks olemiseks on vaja ühendada jõud ning luua toimiv koostöövorm, mis võimaldaks paremini kogemusi vahetada, ühtselt rahvusvahelist oskusteavet sisse osta ning tõsta sektori ekspordivõimekust.

Ümarlaua moderaatori, moelooja Oksana Tanditi sõnul jäi positiivse noodina selgelt kõlama soov koostööd teha ning tunnistamine, et seni on tegutsetud liiga omaette. «Eesti moe tipptegijad näevad, et nii nagu seni edasi minnes valdkonna arengus hüpet ei toimu ning ollakse nõus omavahel konkureerimisest kaugemale vaatama,» sõnas ta. «Ajutrust on meil metsik, meil on kõigil palju kogemusi, kui me paneme kogemused kokku, siis me saavutame midagi olulist Eesti jaoks,» leidis Baltika Grupi arendusdirektor Maire Milder.

Oksana Tandit (foto: Marina Rusakova)

FOTO: Marina Rusakova

Ümarlaual kõneldu põhjal koostati hea tahte memo, mida kogunetakse uuesti arutama kahe nädala pärast, mil valmib ka konkreetne tegevusplaan valdkonna koostöövormi loomiseks ning uuendatud dialoogiks riigi ja loomemajandust finantseerivate organisatsioonidega. «Ootame kindlasti kõiki moevaldkonnas tegutsejaid, kes sooviksid siin kaasa  mõelda ja reaalselt panustada, samuti EASi esindajaid, kes loomemajanduse valdkonna eest vastutavad, meiega ühinema,» kutsus Oksana Tandit.

Ümarlaual diskuteeriti muuhulgas moehariduse tuleviku, Eesti disaini ja moekunsti brändi arendamise  ning ühise ekspordistrateegia ning maailma moenädalatel kohaloleku teemal. Paljudelt osalejatelt pälvis kriitikat Tallinna moenädal ning valdkonna katusorganisatsioonide tegevus, mis oma praegusel kujul ei täida eesmärki. Eesti üks tuntumaid moeloojaid Ülle Suurhans-Pohjanheimo leidis, et me võiksime eeskuju võtta lähinaabritelt. «Kui võrdleme Tallinna moenädalat kasvõi lähinaabrite juures toimuvaga, siis näeme, et Riias on suudetud luua disaineritele reaalset kasu toov ja hästi toimiv struktuur. Kohal on tõepoolest mainekas rahvusvaheline moemeedia, olulised sisseostjad ning tuntud moeblogijad erinevatest riikidest. See kõik Tallinnas paraku puudub,» rääkis ta ja lisas, et antud üritus võib praegusel kujul toimuda, kuid see ei tohiks kindlasti olla moenädala nime all.

Ülle Suurhans-Pohjanheimo märkis ka seda, et Eestis on küsimus suuresti selles, kas ja kui palju on disainerid valmis töötama rahvusvahelise graafiku järgi. «Naeruväärne on näidata novembris sügiskollektsiooni või juunikuus suvekollektsiooni,» leidis ta. Rahvusvheline moeekspert Anna Lebsak-Kleimans lisas omast kogemusest, et moenädal peegeldab tavaliselt seda, mis moetööstuses toimub. «Kui moetööstuses valitseb segadus, siis on moenädalal ka segadus.»

Eesti moevisiooni vestluses osalesid rahvusvaheline moeekspert Anna Lebsak-Kleimans, moeloojad Oksana Tandit, Ülle Suurhans-Pohjanheimo ja Karolin Kuusik, Baltika Grupi arendusdirektor Maire Milder, moeekspert Ester Kannelmäe, ehtekunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Tanel Veenre, Tallinna Loomeinkubaatori juht Anu Lõhmus, tippstilist Zenja Fokin ning moekommunikatsiooni ekspert Evelin Ojamets.

Ümarlaud leidis aset Baltika kvartalis toimunud rahvusvahelise moeeksperdi Anna Lebsak-Kleimansi seminari «Moeäri kulisside taga» raames. Eksperdi maaletoojaks on Oksana Tanditi moeteemadele keskenduv autorisaade «KREATIIV» ERRi uues venekeelses kanalis ETV+, mis on eetris alates 3. oktoobrist.

Tagasi üles