Vähene ja vilets uni ohustab laste tervist

Esme Kassak
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laps, olgu ta lasteaiaealine või teismeline,  peab saama piisavalt magada.
Laps, olgu ta lasteaiaealine või teismeline, peab saama piisavalt magada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sada aastat tagasi oli teismeliste uneaeg tund aega pikem, teab rääkida Tartu Ülikooli unemeditsiini vanemteadur Marlit Veldi. Tänapäeval magavad lapsed sageli liiga vähe.


Põhjuseks on mitmed segavad tegurid, näiteks arvuti ja telekas. Vanematel tuleks jälgida, et nii väiksemate kui suuremate laste uni piisavalt pikk oleks. «Suuremate laste puhul see käsu-keelu süsteem nii väga ilmselt ei toimi, aga lapsevanem peaks siiski aru saama, kui palju laps magab ja kas tema lastel seostub unehäiretega hoopis hüperaktiivsus,» rääkis ta.

Lapse unerütm hakkab kujunema ja muutub kohe pärast lapse sündi. Alguses ei tee laps ööl ja päeval vahet, sest esimesed kolm kuud pole tema organismis une ja ärkveloleku rütmi reguleerivat unehormooni melatoniini. Ööpäevarütm kujuneb välja kooliminekueaks. Kui lasteaialaps veel magab päeval, siis koolilaps peaks hakkama saama juba kestva öise uneajaga.

Kui aga laps ei taha magada? «Väga tore raamat oli «Laste unerännud» («Ulrich Rabenschlag», eesti keeles välja antud 2000. aastal – toim), kus oli välja toodud, et lapsel on hirm magamise ees, magamine on ju tundmatus. See on ka täiesti loomulik, aga seda hirmu oleks vaja siis koos ületada,» soovitas Veldi. Tema sõnul võib tegemist olla ka lapsevanemast sõltuva unehäirega, kui laps hakkab tingima: «Juua! Süüa! Pissile!» Siis peaks olema resoluutne, kuna olukord kurnab nii last kui vanemat.

«Üldiselt on lastel unehäireid rohkem, kui me oskame arvata. Ja ega vanemad oska ka kõiki uneaegseid sündmusi unehäireks pidada, see vajab siiski spetsialisti abi. Lapseeas on ju unes rääkimist, unes kõndimist, hammaste krigistamist pea kõik üle elanud, aga kui see muutub lapse und häirivaks ja laps on järgmisel päeval väsinud, siis tuleb välja selgitada, mis selle põhjuseks on,» soovitab Veldi tähelepanu pöörata võimalikele tõsisematele probleemidele.

Täisväärtusliku une tagamiseks on oluline nii sügav uni õhtupoole ööd kui ka unenägude uni hommikupoole ööd. «Sügava une ajal taastub organism kuni rakulise tasemeni – see on meie füüsilise poole taastamiseks vajalik. Unenägude uni on vajalik emotsionaalse poole jaoks, kõige õpitu ja vaimse omandamiseks ja säilitamiseks.»

Niisama oluline kui on õhtune sügava une periood, on oluline ka hommikul piisavalt kaua magada saada. Unespetsialist Marlit Veldi on hiljaaegu ajakirjanduses soovitanud isegi koolitunde hiljem alustada, kuna hommikupoolne unenägudega uni olevat lastel pikem.

Kui unevõlg koguneb aga pikema aja peale, olgu põhjuseks koolitöödeks õppimine või midagi muud, soovitab Veldi selle hiljem tasa teha. Kui suurtel inimestel enam selline järelmagamine soovitud efekti ei pruugi anda, siis laste puhul toimib see tema sõnul küll, kas või juba sellepärast, et laste unevajadus ongi suurem.

UNEVAJADUS
•    Teadlased arvavad, et 35 protsenti täisealistest magab alla kuue tunni.
•    Teismelised magavad hinnanguliselt 1,2 tundi vähem kui möödunud sajandil.
•    Täiskasvanud inimene vajab puhanud enesetunde saavutamiseks 7–8 tundi ja koolilaps üheksa tundi ööund, vastasel juhul tekib nii vaimne kui füüsiline väsimus.
•    Koolilapsel peaks süvaund olema ligemale neljandiku jagu uneajast ja unenägude und umbes sama palju.

Allikas: Marlit Veldi

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles