Püsimeikar Alex Palmiste: naised on maiad eksootiliste ja teistmoodi elamuste peale

Alex Palmiste

FOTO: Erakogu

Iluloojate maailm on pikki aegu olnud valdavalt naistekeskne, kuid tänasel päeval pole enam üllatuseks see, kui ilusalongis töötab mõni mehine mees ning tema käe all muutub kaunis veelgi kaunimaks. T&M Ilusalongis püsimeikarina töötav Alex Palmiste oli nõus oma tööst veidi rääkima. 

Alex, sa töötad püsimeikarina. Meie ühiskonnas on pikka aega olnud arvamus, et on meeste ja on naiste alad, nüüd aga on see hakanud muutuma. Kui tavaliseks on saanud see, et ka mees võib olla jumestaja või juuksur?

Eks see on loomulikult paljuski sõltuv sellest, millisest maailma nurgast me räägime. Modernses 21. sajandi Euroopas on see soopõhiste professioonide stereotüüp praktiliselt müüdiks muutumas. Tõsi, seda mõjutavad paljud aspektid inimese elus, kuid kui me räägime noorsoost, kes on kasvanud üles interneti ja vabameedia mõjusfääris, siis nende kohta julgen ma kindlasti väita, et elukutse, mille poole üks või teine isik kaldub oma teekonnal täiskasvanuks saades, ei ole enam soopõhise lahterdamise mõju all. Sestap ka nähe, et soorollid on paljuski sulandunud või lausa vahetusse läinud ning vähesed vaatavad sellele imelikult. Teisisõnu, näha meest tegemas tööd, mida tüüpiliselt naised on dekaade või isegi sajandeid teinud, ja vastupidi, pole tänases modernses maailmas midagi kummalist.

Alex Palmiste. Foto: erakogu

FOTO: Erakogu

Mis viib üldse ühe mehe sellise ameti juurde? Kuidas sina selleni jõudsid? 

Nii nagu paljude muude asjadega siin elus, on ka sel puhul kaks konkreetset variant, kuidas üks mees selliste ametiteni jõuab – esiteks siis läbi konkreetse otsuse juba varasest east peale, ehk kui nii võib öelda, armumine ametisse esimesest silmapilgust. Ning teiseks, läbi juhuse, olukordade kummaliste pöörete ja keerdkäikude. Minu rada selle professiooni juurde on kindlasti teise versiooni musternäide.

Peale põhikooli ei teadnud ma üldse, mida oma eluga peale tahan hakata ning läksin õppima erinevaid ameteid peamiselt selle järgi, mis tundus olevat huvitav ning loomulikult, mis oli tollal populaarne. Praktika aga näitas, et miski nendest ei olnud ikka see päris õige asi. Ning loomulikult ei suutnud ma seedida kuidagi palgatöö tegemist kellast kellani kuskil kontoris või töökojas. Sellele järgnes pikk eneseotsingu periood, mil vahetasin tööd sama tihti kui sokke. Tagantjärgi ajab naerma ja muidugi tahaks kõigi tollaste tööandjate ees oma püsimatuse pärast vabandust paluda. Lõpuks siis kohtusin oma abikaasaga, kes tundis ilumaailma vastu huvi. Minu vaimse abiga sai ta algust tehtud ripsmepaigalduse maailmas ning läbi aastate on temast saanud märkamatult Eesti üks kindlasti kvaliteetsematest ja enim haritud tipptegijatest. Loomulikult, elades sellise inimesega koos, pole pääsu sellest, et kodused teemad keerlevad palju ümber ilumaailma. Õigepea teadsin naiste iluteemadest rohkem kui üks mees endale tunnistada julgeb. Üks asi viis teiseni ja hakkas idanema mõte, et kui lapsed on lasteaiaikka jõudnud ja minul taas aeg tööd otsima hakata, võiksin hoopis ilumaailmas kätt proovida. Selle üle juureldes leidsin ka mitmeid poolt argumente enda jaoks, ning üks asi viis teiseni ja nii ma siis püsimeigini jõudsin. Siiani on see ainus selline nii-öelda amet, mis mulle tõepoolest meeltmööda on ja mida teen rõõmuga. Ühtlasi on ka ees motivatsioon ja näide sellest, kuidas vaid mõningaste aastatega on võimalik ennast üles töötada tipptegijaks. Nagu öeldakse: the rest is history (edasine on juba ajalugu - toim).

Alex Palmiste. Foto: erakogu

FOTO: Erakogu

Kui raske on üldse töötada, kui oled ümbritsetud naistest? 

Oi, üldse mitte. Olen oma kindla kalju leidnud ja minu jaoks on ülejäänud Eesti naispere kas toredad kolleegid või veel toredamad kliendid. Sisuliselt sama, mis teeksin tööd meestega. Eks muidu käib välimuse putitamise juurde ka teatav klatš, kuid minu töö spetsiifika ei luba kliendil protseduuri ajal rääkida ja ühtlasi naised peavad ennast mees-tehniku juuresolekul ka teisiti üleval. Aga jällegi, see on väga individuaalne.

Kas ja kuivõrd naised oma ilu loomise meeste kätesse usaldavad?

Ma arvan, et sellele oskavad naised vast ise paremini vastata. Küll aga nii palju tundub mulle küll, et naised on maiad eksootiliste ja teistmoodi elamuste-kogemuste peale ning mees-ilutegija kindlasti sinna hetkel veel kuulub. Laiemas perspektiivis muidugi ei oma sugu mingit tähtsust, vaid määrab ikkagi ilutegija töö kvaliteet. Kui kõrvutada nais-stilist ja mees-stilist ning samadel tingimustel mees teeb paremat tööd, siis ilmselgelt klient valib edaspidi mehe. Ehk on vast ainus eelis naistel meeste ees see, et kliendid tunnevad esmase hooga ennast kindlamalt nais-ilutehniku juurde minnes, kuna see on psühholoogiline paradigma. Täpselt samuti nagu enamus mehi tunneks kõhklusi kui viies oma hinnatud autot remonditöökotta, seal nais-mehaanik vastu jalutab. Siin mängibki see stereotüüpide kaart ennast enamasti lauale, kuid kui töö tehtud ja teenus hea ning sõna liikvele läheb, siis võib sellest töötegijale isegi teataval määral kasu olla.

Tagasi üles