Naistearst Kai Haldre sõnul tuleks tunnustada viimase paari aastakümne arenguid, kuna teadaolevalt pole möödunud poolsajandi jooksul olnud Eestis katkestatud raseduste arv nii madalal tasemel kui praegu.
Naistearst: abortide vähenemist Eestis tuleks tunnustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haldre sõnas, et raseduse katkestamiste ja sünnituste suhe on märkimisväärselt paranenud: «Alates 2000. aastast lõpevad rasedused sagedamini sünnitusega kui abordiga,» märkis ta.
Praeguseks on abortide arv saja elussünni kohta alla viiekümne. Ta lisas, et väheste soovimatute raseduste juhtumitega riikides tehakse saja elussünni kohta 10 kuni 20 aborti.
Piirkondlikud erinevused vähenevad
Haldre sõnul oli kõige kurvem seis 1970ndate aastate alguses, kui Eestis tehti saja elussünni kohta kakssada aborti, mis tähendab, et kolmest rasedusest kaks katkestati. Viimati oli selline olukord 1997. aastal Ida-Virumaal.
Varasematel aastatel oligi planeerimata ja soovimata rasedusi enim Ida-Virumaal, Tallinnas ja Harjumaal – nendes piirkondades lõppesid rasedused sagedamini mitte sünnituse vaid abordiga, märkis Haldre.
«Piirkondlikud erinevused on küll hakanud taanduma, samas Ida-Virumaal on jätkuvalt kõige enam raseduste katkestamisi saja elussünni kohta.»
Esmasünnitaja vanus kasvab
Haldre tõi lisaks välja, et kui 1990ndate aastate alguses toodi esimene laps ilmale keskmiselt 22-aastaselt, siis praeguseks on esmasünnitaja vanus tõusnud 26. eluaastani.
Samas alustavad noored seksuaalelu keskeltläbi 17-18-aastaselt, mis tähendab paljudele naistele ligi kümmet vahepealset aastat kuni soovitud lapse saamiseni.
«Kui seksuaalelu alustamise vanus on vähenenud, seksuaalselt aktiivseid teismelisi on rohkem, sünnitusvanus suurenenud ja samal ajal abortide arv vähenenud, siis peab see tähendama, et rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse rohkem ja rasedused on rohkem planeeritud, sest vaevalt inimesed vähem seksivad,» võttis naistearst olukorra kokku.
Uue põlvkonna noored hoolivad oma tervisest
Soovimatute raseduste vähenemise põhjuseks pidas Haldre noorte kasvavat teadlikkust enda seksuaalsusest ja kaitsevahenditest.
«Meil on koolides alates 1996. aastast inimeseõpetuse raames seksuaalkasvatuse tunnid, noorte seksuaaltervise alase nõustamisega ja seksuaalharidusega tegeleb 20 noorte nõustamiskeskust ja informatsioon on saadaval internetist.»
«Peale kasvab põlvkond, kes mõtleb samamoodi nagu Hollandi naine,» leidis naistearst. Hollandis on nimelt abortide arv üliväike ning vahekorda astudes lähtutakse põhimõttest, et kui last ei soovita, siis kasutatakse tõhusat vahendit.
«Paljud noored, kes on oma seksuaalelu alguses, räägivad täpselt sama intonatsiooniga ja sama juttu, kui kümme-viisteist aastat tagasi samaealised taanlased või hollandlased.»
Kuigi teismeliste sünnitusi on Eestis neli korda rohkem kui Rootsis, siis aborti teevad Eesti neiud vähem, sõnas Haldre.
Mitmed seksuaalkäitumise alased uuringud kinnitavad üksteisest sõltumatult, et sel sajandil kasutab Eestis umbes 70 protsenti nooremast põlvkonnast esimese vahekorra ajal kaitsevahendit, milleks on peamiselt kondoom, märkis Haldre.
Põlvkond varem oli esimeses vahekorras kaitsevahendit kasutanute osakaal umbes 15 protsenti.
Kaitsevahendite kasutamine oleneb haridustasemest
Haldre lisas, et nii esimese seksuaalvahekorra ajastus kui kaitsevahendite kasutamine on otseses seoses hariduspüüdlustega – mida haritumad inimesed, seda enam nad hoolivad oma tervisest.
Siiski ei saa arvata, et ennetustöö tuleks lõpetada, rõhutas naistearst: «Noorte harimiseks suunatud tegevus ei saa kunagi otsa, see peab jätkuma ja laienema.»
Uude koolide õppekavasse on planeeritud enam terviseharidust, sealhulgas seksuaalkasvatuse tunde ja noorte nõustamiskeskuste tööd rahastab jätkuvalt haigekassa ennetusprogramm, avaldas Haldre heameelt.