Lugeja kirjutab: ehmatav taksosõit Istanbulis

Pilt on illustreeriv.

FOTO: SCANPIX

Meile kirjutas lugeja, kes tahab teistega jagada üht omamoodi seika, mis juhtus temaga Istanbulis. Lisaks jagab ta nõuandeid, mida tasuks Istanbulis taksoga sõites silmas pidada. 

Eestlastele meeldib reisida, lemmikuteks on sooja kliimaga riigid ja üheks armastatuimaks paigaks Türgi lõunarannik. Üha rohkem aga külastatakse Türgi põnevaimat ja vastuolulisimat linna Istanbuli, kas siis vahepeatusena enne rannapuhkusele lendamist või tullakse lihtsalt pikka nädalavahetust veetma. Tahan kirjutada ühest juhtumist, mis toimus Istanbulis ega kuulu kõige meeldivamate olukordade hulka. Võib-olla polegi see nii ebatavaline ja kindlasti on keegi samasuguses situatsioonis olnud, aga mul on tunne, et saan nüüd hiljem olukorda rahulikult analüüsides anda soovitusi, mis aitaksid sellisest probleemist kergemini välja tulla või hoopis parem – probleemi vältida.

Sissejuhatuseks tahan öelda, et see polnud minu esimene Istanbuli reis ega jää ka viimaseks. Olen selles linnas ligi aasta elanud, palju Istanbulis üksi ringi liikunud nii autoga, jalgsi, ühistranspordiga kui ka taksoga. Järgnev jutt on seotud taksoteenusega, aga võib laiemalt puudutada igat turisti, kes kasutab sularaha. 

Olime abikaasaga taas Istanbulis. Viimasel päeval oli tal ärikohtumine ühes hotellis ja leppisime kokku, et vaatan päeval linnas ise ringi ning lähen hiljem talle järele. Peale lõunat võtsin takso, et sõita soovitud hotelli. Taksojuht oskas natuke inglise keelt ja nagu väga sageli, alustas vestlust, küsides kust ma pärit olen, mis asjus Istanbulis ja kuidas mulle seal meeldib. Vabandas kohe liiklusummikute pärast ja lubas, et viib mind kõige kiiremat teed pidi kohale. 

Ehmatasin ise ka – kas tõesti andsin valesti, proovisin paaniliselt raha otsida ja oma päeva detailselt läbi käia, kuhu mu 100 liirine võis jääda.

Mõne aja möödudes püüdis ta mulle selgeks teha, et taksosõit on Istanbulis väga kallis. Juba see oleks pidanud mind ärevaks tegema, kuid olin väsinud ja  tahtsin kiiresti hotelli jõuda. Jõudsime hotelli juurde, aga ta põrutas sellest «kogemata» mööda ja peatus vabandust paludes natuke eemal. Sõit oli ülemõistuse kallis – 112 liiri (1 euro on umbes 3 liiri). Olen taksoga palju Istanbulis sõitnud ja võin julgelt kinnitada, et ükskõik, millisest linnaosast (Euroopa poole peal) hakata kuhugi sõitma, ei ole võimalik normaalse tariifi korral ületada 100 liiri piiri. Ka lennujaamast linna sõites (30-40 km) jäävad hinnad 60-80 liiri vahele ja mitte rohkem. 

Seletasin talle, et see on liiga kõrge hind, aga tema vaidles vastu, öeldes, et ta tuli küll ringiga, aga kõige kiiremat teed. Püüdsin veel öelda, et see taksomeeter töötab liiga kiiresti, aga ta sai kurjaks ja näitas mulle kogu aeg summat taksomeetril. Loobusin vaidlemast, andsin talle 120 liiri ja jäin raha tagasi ootama. Järsku ulatas ta mulle kaks kahekümne liirist tagasi ja näitas kogu aeg taksomeetri peale, et summa on 112, aga mina andsin talle 40!? Ehmatasin ise ka – kas tõesti andsin valesti, proovisin paaniliselt raha otsida ja oma päeva detailselt läbi käia, kuhu mu 100-liirine võis jääda. 

Taksojuht pakkus lahkelt välja pangaautomaati otsida, kuna mul pole nii palju sularaha. Taksomeeter aga tiksub armutult edasi. Lõpuks taipasin abikaasale helistada ja ütlesin taksojuhile, et lõpetagu tiirutamine ja viigu mind kohe hotelli tagasi ja mu abikaasa maksab talle. Mingil põhjusel puikles ta vastu ega tahtnud mind sinna viia, vaid leidis kiiresti pangaautomaadi. Selleks ajaks oli summa juba üle 150 liiri ja mina olin kaotanud igasuguse mõtlemisvõime. Olime sattunud väiksesse liiklusummikusse, mida taksojuht kohe ära kasutas, vabandades, et on ummikud, aga hotell on lähedal, kohe siin tänava lõpus üle tee. 

Takso peatus ühesuunalisel kitsal tänaval. Uskusin ikka veel tema aususesse, olin nõus jalgsi hotellini minema ja andsin talle raha – kolm 50-liirist, mille ma just pangaautomaadist välja võtsin. Aga tema tegi jälle sama triki! Näitas mulle kahte 50 liirist ja ühte 5-liirist rahatähte, nagu ma oleks taas raha valesti andnud! Olin piisavalt segaduses ega saanud üldse aru, millest ta räägib. Ütlesin, et andsin talle 150 liiri. Tema aga näitas kolme rahatähte ja kordas, et summa on 151 liiri. Andsin talle veel liirise mündi arvates, et äkki ta mõtles seda ja otsustasin lõpuks kindluse mõttes taksost pilti teha. Istusin taksos edasi, et telefon kaamera peale lülitada, aga taksojuht aimas halba ning hakkas õiendama, et teine auto juba ootab meie taga.  Väljusin, et auto numbrist pilti teha, ähmiga vajutasin valet nuppu ja taksojuht kadus nii, et sinine jutt taga. Number jäi fikseerimata ja mis sest lõppude lõpuks ka kasu oleks olnud! 

Olin segaduses ja täiesti tundmatus linnaosas, hakkasin vaikselt näidatud suunas liikuma, nutt tuli kurku. Ja siis lööb ühe hetkega klaariks, kuhu mu 100-liirine kadus, miks taksojuht hotellist eemal peatus, miks ta tagasi hotelli ei tahtnud mind viia ja kuidas 150 liirist äkki 105 liiri sai. Lisaks valele taksotariifile on minust saanud kõige räigema rahavahetustriki ohver. Saan liiga hilja aru, et hotelli juurde sõitmist kartis minu loo puhul aferistist taksojuht kõige rohkem ja vältis seda iga hinna eest, sest seal oleks tema tegu kohe paljastatud. Lõpuks pidin ikkagi uue takso võtma, et hotelli sõita, kuna see jäi liiga kaugele. Järgmisse taksosse istudes on juhi esimene küsimus: «Where are you from?» («Kust sa pärit oled?» – toim). Surun läbi hammaste: «From Estonia» («Eestist» – toim), kuigi oleks tahtnud tema peale karjuda: «Kas sind tõesti huvitab, kust ma pärit olen!?» Sellise alatusega puutusin kokku esimest korda. 

***

Miks ma selle kõik kirja panin? Esiteks juba sellepärast, et see ebameeldiv sündmus endast välja saada. Teiseks loodan väga, et seda lugu lugedes oskab keegi teine samasuguses situatsioonis oma käike paremini läbi mõelda ja teisti käituda. Olen tänulik oma sõbrannale, kes hoiatas meid Istanbuli nn kingapuhastajate eest. Kui keegi veel ei tea, siis turistirohketes piirkondades käivad ringi kingapuhastajad, kel oma kraam kastiga kaasas. Nad otsivad välja sobiliku ohvri, kelle kingi saab puhastada ja kõnnivad kiiresti temast mööda, kukutades «kogemata» oma kingaharja maha. Viisaka inimesena võtab ohver kaotatud kraami üles ja annab omanikule tagasi. Harja kaotaja tänab südamest ja pakub tänutäheks tasuta kingad ära puhastada ja nii ongi uus klient konksu otsas – laseb rõõmuga (kui veel tasuta ka saab) oma kingad puhtaks teha, aga sellega asi ei lõppe. Kohe teeb kingaviksija häälekalt selgeks, et hea inimene annab ju teenuse eest ka mingi rahanatukese. Piinlik olukord. Lisaks kaotatud aeg ja pettumus ninapidi vedamisest. 

Seda trikki oleme ise mitu korda kohviku aknast pealt näinud ja kord ka meiega proovitud teha – mees kõndis koos sõbraga natuke maad eespool ja ma sain jälgida seda «teatrietendust» eemalt. Taibates kohe, mis toimub, sain neid hoiatada, et see on trikk ja las hari jääb maha.

Mõned soovitused neile, kel on vaja Istanbulis taksoga sõita:

  • Kindel on alati takso võtta mõne hotelli juurest. Vajadusel saad küsida hotelli uksehoidjalt, kui palju võiks taksosõit maksta.
  • Takso ei ole Istanbulis kallis. Natuke üle kolme liiri on starditasu ja iga kilomeeter on 2 liiri (vaata ka: http://www.wittistanbul.com/magazine/istanbul-taxi-fares-every-tourist-ought-to-know/). Taksosid (need on alati kollast värvi) on linnas palju ja neid saab peatada praktiliselt igal pool. Aeg-ajalt annavad nad ise signaaliga märku – olen vaba, kas soovid sõita?
  • Ettevaatlikuks peaks tegema juhi jutt Istanbuli kallist taksosõidust – sellisel juhul jälgi taksomeetri näitu, iga kilomeeter on 2 liiri ja ei ole mingeid öiseid ega puhkepäeva tariife.
  • Kui sulle tundub, et tariif pole õige, ära nõustu nii suure summaga. Vajadusel saad keelduda edasi sõitmast ja maksmast. Taksosid on palju ja saad kohe uue peatada. Arvesta, et politsei on alati turisti poolt ja politseid taksojuhid kutsuda ei julge. Isegi, kui ta ähvardab korravalvuri kutsuda, siis ole lahkelt nõus.
  • Ära nõustu sellega, kui taksojuht kogemata hotellist mööda sõidab või ütleb, et on liiklusummikud, et hotell on siinsamas, aga autoga peab suure ringi tegema. Selles võib olla juba midagi kahtlast, eriti siis, kui summa tundub ebanormaalselt suur olevat.  Sina oled klient ja ta peab sind soovitud kohta viima. Sina ei pea tema apsakate pärast maksma. Hotelli juures saad kahtluse korral uksehoidjalt täpsustada, kui palju sinu sõit maksta võis. Seda petturid kardavad.
  • Kui maksad taksos (NB! saab ainult sularahaga) ja on vaja raha tagasi saada, siis näita lihtsalt, mis summa sul on ja hoia raha seni enda käes, kuni ta õige summa tagasi annab. 
  • Vaata alati raha üle, mida andma hakkad. Vajadusel saad ka öelda, et annad sellise summa, nii on trikitamine (raha ära vahetamine) keeruline.
  • Ummikud on Istanbulis tavalised, neid ei pea kartma põhjusel, et takso teeb suurema tiiru. Sageli aga taksojuhid ei viitsi ummikutes seista. Kui sul pole kiiret, siis ära nõustu mingi tiirutamisega linnas.
  • Peamine – jää endale alati kindlaks ja rahulikuks! 
  • Ühistranspordist. Metroo on mugav ja kiire. Üks sõit maksab 5 liiri. Kui soetad transpordikaardi ja paned sinna peale raha, siis on üks ots 2.15. Sageli mitmekesi minnes jääb aga taksosõit samasse hinnaklassi, lisaks saad täpselt soovitud kohta. 

Lõpetuseks, sularahatrikki võidakse teha mitte ainult taksos, vaid ka turistirohketes piirkondades suuremate sularahasummade puhul. Olin sellest reisiraamatutest lugenud, aga aasta Istanbulis elades möödus ilma probleemideta ja see minu valvsuse hajutaski. Kõik, mis ma punkthaaval kirja panin, on minu mõtted pärast taksosõidust toibumist ja tagantjärele tarkus. Ole sina tähelepanelikum!  

Vaatamata sellele ebameeldivale vahejuhtumile, on Istanbul ikkagi üks minu lemmikuid ja võimalusel lähen sinna iga kell tagasi ning soovitan soojalt kõigil vähemalt korra selles müstilises linnas ära käia. Uskuge, inimesed on seal tegelikult sõbralikud ja heatahtlikud. 

Tagasi üles