Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Netitutvused ja seksuaalse alatooniga sisu ohustavad Eesti lapsi teistest enam

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Värske rahvusvaheline uuring, mis valmis ka Tartu ülikoli teadlaste osalusel, näitas, et üle 60 protsendi Eesti lastest on kokku puutunud erinevate internetiohtudega - selle näitajaga oleme Euroopa tipus.

Lisaks selgus, et veebikogemustest on olnud häiritud 25 protsenti Eesti noortest internetikasutajatest ehk kaks korda rohkem kui Euroopas keskmiselt.

Võrgustiku EU Kids Online Eesti uurimisrühma juht, Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus nimetas peamiste riskidena, millega meie lapsed iinternetis kokku puutuvad, seksuaalse alatooniga piltide nägemist (mida on kogenud 30 protsenti lastest - see on Euroopa kõrgeim näitaja), netituttavaga päriselus kohtumist (26 protsenti, samuti Euroopa kõrgeim näitaja), seksuaalse sisuga sõnumite saamist (21 protsenti, Euroopa 3. näitaja) ja küberkiusamist (14 protsenti, Euroopa 1.-2. näitaja).

«Lisaks on meie lapsed Euroopas esikohal interneti liigkasutamise poolest: 50 protsenti neist tunnistab, et on sageli kogenud üht või mitut ülemäärase netitarbimisega seotud probleemi, näiteks jätnud unarusse pere, sõbrad ja koolitöö, samas Euroopa keskmine tase on 30 protsenti,» lisas Kalmus.

Lisaks Eestile on veel kõige rohkem online-riske kogenud lapsi Rootsis, Leedus ja Tšehhis, kõige vähem aga Itaalias, Portugalis ja Türgis.

Üleeuroopaliselt tuli uuringust välja tendents, et vanemad ei tea sageli, milliste riskidega nende lapsed on internetti kasutades kokku puutunud. Näiteks üle poole küberkiusamise ohvriks langenud laste vanematest ei teadnud, et midagi niisugust oleks nende lapsega juhtunud.

12 protsenti kõigist lastest ütles, et internetis kogetu – näiteks kokkupuude pornograafia või seksuaalse või solvava sisuga sõnumitega – on neid häirinud või endast välja viinud.

Lisaks selgus, et lapsed hakkavad internetti kasutama üha nooremas eas - keskmiselt seitsmeaastaselt Rootsis ja kaheksaselt mitmes teises Põhja-Euroopa riigis, sealhulgas Eestis, Soomes, Taanis, Hollandis ja Suurbritannias.

9-16-aastaste lastega läbi viidud intervjuudest ilmnes, et just noorimatel lastel oli kõige raskem häiriva veebisisuga toime tulla.

Teadlased leiavad siiski, et laste kasvav netikasutus toob lisaks riskidele kaasa ka üha rohkem positiivseid võimalusi ning et riskid ei pruugi alati päädida kahjuliku kogemusega.

Lisaks leiti uuringus:

*Pool uuritud lastest leidis, et võrgukeskkonnas on kergem olla «mina ise» kui päriselus.

*Teismelised poisid on rohkem kokku puutunud seksuaalse sisuga piltidega, samas tüdrukutel on suurem tõenäosus saada solvavaid sõnumeid. Kogetavate online-riskide tõttu lähevad tüdrukud endast välja suurema tõenäosusega kui poisid.

*Iga kaheksas laps on näinud vihkamisele või anoreksiale õhutavat kasutajate loodud veebisisu.

*48 protsenti internetti kasutavatest lastest teeb seda oma toas ja peaaegu kolmandik lapsi (31 protsenti) pääseb internetti mobiiltelefoni või pihuarvuti kaudu.

*Paljudel 11-12-aastastel lastel puuduvad elementaarsed turvalise internetikasutusega seotud oskused, näiteks ei oska nad muuta privaatsusseadeid või blokeerida soovimatuid online-kontakte.

EU Kids Online‘i uurimisvõrgustik viis intervjuud 9-16-aastaste laste ja nende vanematega läbi 25 Euroopa riigis. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Turvalisema Interneti Programmist. Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kooli juhitava uuringu raames küsitleti 23 000 noort ja nende vanemaid.

Tagasi üles