Nõustaja: teismelisele võib rasedusega leppimine olla väga valulik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Teismelisele võib ootamatu rasedusega kohanemine olla niivõrd valulik, et ta hakkab ise oma olukorda eitama, sõnas Tallinna Raseduskriisikeskuse juhataja Küllike Lillestik.

Rasedaks jäämine võib olla Lillestiku sõnul isegi enam ootamatu, kui arvata oskame, isegi juhul, kui pere on lapsesaamist pikalt planeerinud. «Olukorras, kus rasedus on planeerimata, võib see nii naistele kui meestele olla päris suur šokk, sest toob kaasa suuri elumuutusi. Ootamatult võivad mõjuda isegi tegelikult rasedused, mis on kunstliku viljastamise teel saavutatud ja kaua loodetud,» lausus raseduskriisi nõustaja.

Rasedus ja lapsevanemaks saamine võib tuua ka süü- ja häbitunde. «Näiteks kui naisel pole kindlat partnerit, rasedus on tulnud juhupartnerist või isegi sellisest olukorrast, kui naine pole kindel, kas ta oli nõus seksiga, rääkimata vägivaldsetest vahekordadest,» rääkis Lillestik. «Häbitunne võib tekkida ka siis, kui naisel on juba mitmes-mitmes rasedus, ta on enne juba aborti teinud, või on ta juba mitu last sünnitanud – tekib mure, kuidas ühiskond või tuttavad sellesse suhtuvad.»

Raseda vanus märgib väga suurt rolli. «Mida noorem - mõnel juhul ka eakam - naine, seda enam kerkib küsimus, kuidas ma toime tulen.»

Ise veel laps

Noorte juures pidas ta kõige raskemaks just seda, et tüdruk on sageli ise veel lapse-teismelise eas. «Kui juhtub, et ta jääb rasedaks, hakkab rolli mängima see, millised on tema suhted oma vanematega – mis nemad arvavad, kas lapsesaamine või seks üldse on lubatud, kui avatult peres neid teemasid käsitletakse. Äärmiselt raske on kohaneda olukorraga, et kui tüdruk on lapseootel, peab ta astuma uude rolli – kõigepealt täiskasvanu ja siis ka lapsevanema rolli,» rääkis nõustaja.

Tema sõnul käsitleb psühholoogia 18-aastast veel puberteedina, noore täiskasvanu elu algab 20. eluaastast. «See on äärmiselt kriitiline moment. Tekib väga palju vastakaid tundeid: hirm, vastutus, kohustus, pettumus, häbitunded,» loetles Lillestik.

«Olukorraga kohanemine võib olla niivõrd valulik, et inimene võib hakata täiesti eitama seda, mis temaga toimub.»

Lillestik selgitas, et noored avastavad sageli oma raseduse ka väga hilises staadiumis, pärast 11. nädalat. «On küll juhtumeid, kus 14-16-aastastel tüdrukutel ei ole menstruatsioon veel regulaarseks kujunenud ja kui mitu kuud jääb vahele, ei tee nad sellest väljagi.» Siis võib olla juba ka hilja midagi ette võtta, sest Eestis võib aborti teha kuni 11. rasedusnädalani, sellest hiljem kuni 21. nädalani ainult meditsiinilistel näidustusel.

Noored lähevadki pigem abi väljastpoolt otsima. «Tundub, et tänapäeva noorte iseseisvus tekib väga varakult. Uuringutega on leitud, et keskmiselt 13-14-aastased juba seksivad esmakordselt. Ma arvan, et sel juhul lähevad noored nõu küsima pigem noorte nõustamiskabinetti või seksuaaltervise kliinikusse.»

«Väga läbiv põhjus, kui naine pole valmis last sünnitama, on see, kui tal ei ole kindlat paarisuhet või toetavat partnerit ja ka toetavaid vanemaid.»

Lääne-Virumaal Tamsalus eitas 18-aastane koolitüdruk viimase hetkeni oma rasedust, juhtum tuli ilmsiks pärast seda, kui halva enesetunde tõttu koju läinud tüdruk veidi hiljem kõhnemana kooli naasis. Arstide hinnangul oli noor naine hiljuti sünnitanud, tema kodust leiti kapist vägivallatunnustega surnud vastsündinu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles