Kes meist poleks pidanud häbenema higiplekilist särki või päev otsa jalas olnud saabastest hoovavat «juustuhaisu». Kas higilõhna vältimine on üldse võimalik, olgu või pidevalt deodoranti kaasas kandes?
Lahendused piinlikule probleemile: kuidas võidelda liigse higistamisega?
12. september 2015, 16:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poeriiulitel lööb higistamisvastaste vahendite valik silme eest kirjuks. Eri värvi ja suuruses pulgad ja potsikud paljudelt tootjatelt, lõhnata ja lõhnaga, eraldi meestele ja naistele... Benu apteegi proviisor Margot Lehari aitab neil vahet teha.
«Üldjoontes võib higistamisvastased vahendid jagada kolmeks: deodorandid, antiperspirandid ja toidulisandid,» selgitab ta. «Deodorantide eesmärk on siduda ja neutraliseerida higilõhna, kuid higistamist kui niisugust need ei vähenda, küll aga teevad seda antiperspirandid.»
Viimaseid võib kanda nii kaenla alla kui ka jalgadele ja peopesadele, soovitavalt pärast õhtust pesemist. Antiperspirandi toimeaine on alumiiniumsool, mille sisaldus on apteegis müüdavates toodetes poekaupade omast palju kõrgem.
«Antiperspirandi toime kestab kaks kuni seitse päeva ning enamik tooteid sobib ka allergikutele ja tundlikuma nahaga inimestele,» räägib Lehari. «Suurem osa on bakterivastase, nahka tugevdava või niisutava toimega.» Nahatüübile sobiva antiperspirandi aitab leida apteeker.
Alumiiniumsoola sisaldavad ka kristall- ehk kuivdeodorandid, kuid neid tuleb enne kasutamist veega niisutada. Paraku põhjustavad antiperspirandid vahel kipitust, punetust või sügelust. «Enamasti on kõrvaltoime põhjuseks liiga suure koguse nahale määrimine või eelnev nahaärritus näiteks äsjase raseerimise tõttu,» ütleb Lehari. «Allergikud peaksid jälgima toote koostist ja eelistama näiteks parabeenivabu antiperspirante.»
APPI TÕTTAB BOTOX!
Ilukliiniku Christinas Clinic juhataja Brit-Carmen Norlan ütleb, et sellest, kas higistamine on muutunud probleemiks, on väga lihtne aru saada. «Riided on pidevalt märjad ja määrdunud ning inimene tunneb ennast ebamugavalt,» selgitab ta. «Võib juhtuda, et ebameeldivat lõhna põhjustavad paljud nahal lagunevad bakterid. Kui higistamine häirib ennast ja teist, on asi tõsine.»
Sel juhul võib pöörduda kirurgi poole, kes saab higistamist pärssida botuliintoksiini (toimeaine, mida tuntakse tihti kaubamärgi Botox nime all – toim) süstidega. Suhteliselt lihtne protseduur sobib täiskasvanutele, kui neil pole selleks just vastunäidustusi (allergia mõne toimeaine suhtes, südame-veresoonkonnahaigused, lihasdüstroofiad).
«Sõltuvalt piirkonnast, mis liigselt higistab – tavaliselt kaenlaalused, käelabad või jalatallad –, teeme kohaliku tuimastuse ning iga ruutsentimeetri kohta ühe süsti, seega palju süste tihedalt kõrvuti,» selgitab Norlan ja lisab, et esimese süstimise tulemus kestab kaheksa kuni kümme kuud. «Protseduuri korrates saab higistamiseta läbi vähemalt aasta. Meil on olnud patsiente, kes on käinud näiteks neli-viis aastat järjest süste tegemas ning vabanenud probleemist lõplikult.»
Kuna protseduur ei kahjusta tervist, ei saadeta plastikakirurgiakliiniku ukselt peaaegu kedagi tagasi. «Me võime ja saame inimest aidata, aga süstitava aine kogus on piiratud,» nendib Norlan ja toob näiteks patsiendi, kes kurtis, et higistab pealaest jalatallani. «Sellisel juhul on tegemist süsteemse haiguse, ülekaalu, ainevahetus- või hormonaalhäirega. Higistamise põhjus tuleb välja selgitada ja ravida inimest süsteemselt, tema keha lihtsalt täis süstida me ei saa. »