Teadlaste värske avastuse järgi võib liikide ennastsalgava käitumise põhjus seisneda osa naisisendite geneetilises eelsoodumuses omakasupüüdmatuid mehi eelistada.
Kas naised peavad omakasupüüdmatust seksikaks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evolutsiooniteooria üheks lahendamata mõistatuseks on altruistliku käitumise tagamaad, kuna sisuliselt tähendab nimetatud omadus enda huvide vastu tegutsemist, mis näiliselt vereliini säilimist ei taga, kirjutas Time.com.
Ajakirjas British Journal of Psychology avaldatud uuring põhjendab omakasupüüdmatust sellega, et osa naisisendeid tõmbavad pigem ennastsalgava käitumisega mehed.
Küsitlus viidi läbi ühe- ja kahemunaraku kaksikõdedega, kellelt päriti nende enda isetute tegude kohta ning paluti hinnata teiste üllat käitumist. Sealjuures ei olnud osalejad uuringu eesmärgist teadlikud.
Nottinghami ülikooli psühholoogia professor ja uuringu juhtautor Tim Phillips selgitas, et identsete kaksikõdede puhul esines rohkem ühtemoodi vastuseid kui kahemunaraku kaksikutel, mis näitas, et isetu käitumise ligitõmbavus on geneetiline.
Ennastsalgav käitumine ei olnud loomulikult külgetõmbav kõigi osalejate jaoks. Siiski on see loomuomadus suutnud läbi põlvede inimgeenis säilida, kuna mõningatel inimestel on eelsoodumus isetud mehi seksikaks pidada.
Phillips spekuleeris, et naised on aegade jooksul omakasupüüdmatute meeste nimel omavahel võistelnud ja sellega nimetatud omaduse säilimise kindlustanud, kuna laste kasvatamiseks võivad altruistlikud isikud tunduda sobivamad.
Omakasupüüdmatuse seletamiseks on läbi viidud veel mitmeid uuringuid. Nendest kõige intrigeerivamas väideti, et inimene või loom käitub ennssalgavalt juhul, kui teguviis päästab piisavalt tema enda geneetilist materjali – umbes mõne venna või kuue sugulase jagu.