Randa minnes käitu arukalt

Foto: SCANPIX

Kuigi kalendrisuvi ja päris suvi ei pruugi alati kattuda ega kattugi tihtipeale, tirib iga vähegi päikselisem päev inimesed randa. G4Si rannavalvur Iiris Embrich soovitab randa minnes käituda arukalt ning enne vette  minekut arvestada nii suplustingimusi kui ka oma võimeid. Lisaks veeohutusele on tähtis ranna heakorra hoidmine, millest sõltub teiste rannaliste turvalisus.

Rannavalve ülesandeks on ohtlikuks kujuneda võivate olukordade ettenägemine ja nende ärahoidmine. Kuna soojema ilmaga on rannas sõltumata nädalapäevast rahvast palju, siis on alati suur abi teistest rannalistest, kes samuti märkavad abivajajaid ja annavad neist teada. G4S Eesti rannavalvuri ja Stroomi ranna ühe vanema Iiris Embrichi sõnul on inimesed aasta-aastalt hakanud üha enam kaaskodanikke märkama ja vajadusel abi kutsuma, kirjutab Juled hoolida.

«Seda saab võrrelda omamoodi naabrivalvega ja see rõõmustab. Pirita rannas oli eelmisel aastal juhtum, kus üks naisterahvas andis teada mehest, kellel hakkas paha. Kui meie temani jõudsime, polnud pealtnäha midagi aru saada, aga kuna kaasrannaline oli pikemat aega märganud mehe kummalist käitumist ja oskas sellele viidata, saime talle aegsasti abi kutsuda. Selgus, et sel meesterahval oli infarktieelne seisund,» meenutab Iiris üht õnnelikult lõppenud terviseriket, kus hullem sai ära hoitud just tänu rannakaaslase tähelepanelikkusele.

Käepael kiirendab lapse leidmist

Palju on Iirise hinnangul kasu ka rannas jagatavatest käepaeltest, mida osatakse üha enam küsida ja tänu millele suudetakse suuremas rannas üksteise silmist kaotanud vanema ja lapse kiiremini kokku viia. «Möödunud suvel viisime palavamatel päevadel kokku umbes üheksa last ja vanemat, kuid ma arvan, et osad juhtumid meieni ei jõudnudki, kuna hoolivad kaaskodanikud aitasid ise juba neid lapsi tänu infole käepaelal,» räägib Iiris.

Pelgalt käepaelale siiski lootma jääda ei tasu, sest eelkõige on lapse  jaoks silmad ja kõrvad temaga randa tulnud lapsevanem. Väikese lapsega randa minnes tuleb puhkamise mõte kõrvale heita ning eelkõige olla lapsele saatjaks. Piisab väga väiksest momendist, et laps kaoks rahvarohkes rannas silmist ning seda südamevalu, mida veekogu ääres kaduma läinud laps põhjustab, ei soovi ilmselt üksi ema ega isa. Kontaktinfoga käepael aitab neil juhtudel vanema ja lapse lihtsalt kiiremini kokku viia.

Klaastaara jäta koju

Kõige enam valmistab rannavalvuritele peavalu klaastaara, millega randa tullakse. Seejuures ei olegi peamine  probleem neis pudelites sisalduv jook, vaid see, kui tühjaks joodud kuus- ja  kaksteistpakkide taara  jäetakse hoolimatult randa, ohuks teistele puhkajatele. «Enim tulebki meil anda esmaabi just lõikehaavade tohterdamiseks,» tõdeb Iiris.

Vähem on tema sõnul probleeme sellega, et inimesed hindaksid end üle, kui just pole julgust alkoholist võetud. «On olnud üksikuid kordi, kui rannavalve on paadiga väljas ja siis on tahetud  näidata oma võimekust, kuid pigem on murekohaks ikka terviserikked kui enda ülehindamine,»  märkis ta. Alkohol ja vesi ei käi aga üldse kokku, sest see kombinatsioon ei anna mitte üksnes  põhjendamatut julgust, vaid ka inimese reaktsioonid on hoopis teised.

Turvaliselt rannas:

• Hoia randa minnes silm peal oma kaaslastel! Kui ei tea, kuidas abi pakkuda, kutsu appi rannavalvur!
• Võta randa minnes kaasa joogivesi!
• Ära liialda päikesega! Väikeste lastega randa minnes jälgi kellaaegu ning väldi keskpäevast aega.
• Võimalusel võta rannavalvurilt lapse või ka vanema inimese jaoks käepael.
• Lemmiklooma koht ei ole rannas. Ühelt poolt häirivad loomad teisi rannalisi, teisalt tuleb arvestada ka sellega, sooja ilmaga ei tunne sarnaselt väikelapsega ka loom end hästi.
• Ära hinda oma võimeid üle ning tee vajadusel vees olemisse paus!
• Jälgi veetemperatuuri! Liiga külm vesi võib halvata liigutusi ning  tekitada lihaskrampe.
• Alkohol ja veekogu ei  käi kokku!
• Klaastaara jäta koju!