Eesti naised eelistavad kondoomi teistele kaitsevahenditele

Uuringu järgi valisid veidi vähem kui pooled naistest esimesel seksuaalvahekorral kaitsevahendiks kondoomi.

FOTO: SCANPIX

Eesti naised kasutavad rasestumisvastase vahendina kõige enam kondoomi ja katkestatud suguühet, kuigi viimane tegelikult kaitset ei paku, selgus 2007. aasta Eesti naiste tervise uuringust.

Tartu Ülikooli naistekliiniku uurimisaruande kohaselt on märkimisväärselt suurenenud esmases seksuaalvahekorras kondoomi kasutanute hulk. Võrreldes 2003. aastaga kasvas 16- kuni 18-aastaste vastajate seas kaitsevahendi kasutamine 13 protsenti ning jõudis seega 72 protsendini, mis on sarnane põhjamaadega.

Raportis seisis, et taasiseseisvumise järgselt on Eestis toimunud positiivsed arengud, mis mõjutavad inimeste seksuaalkäitumist ja -tervist. Näiteks on hormonaalsed rasestumisvastased vahendid Eesti Haigekassa soodusravimite nimekirjas, SOS-pille saab alates 2003. aastast apteegist ilma arsti retseptita ning loodud on noorte nõustamiskeskuste võrgustik.

Esimese vahekorra ajal kasutatud rasestumisvastane meetod

Uuringu järgi kasutas esimese vahekorra ajal 2385 küsitletust rasestumisvastast meetodit ligi 70 protsenti. Valitud kaitsevahendeid võisid uuringus osalejad märkida mitu. Kõige enam kasutati kondoomi – ligi 45 protsenti vastanutest ning pea sama paljud katkestasid suguühte.

Kalendermeetodit kasutas esimesel korral 13 protsenti uuringus osalejatest ning komandik 35- kuni 44-aastastest naistest, mis on ilmselt seotud asjaoluga, et nende noorusajal ei olnud rasestumisvastased vahendid nii kättesaadavad kui tänapäeval.

Lisaks kasutas esimese suguühte ajal umbes seitse protsenti naistest rasestumisvastaseid tablette ning ligi viis protsenti SOS-pille. Viimast varianti tuli kõige enam ette 16- kuni 17-aastaste noorte seas.

Viimase vahekorra ajal kasutatud rasestumisvastane meetod

Enda viimase vahekorra kohta märkis 83 protsenti vastanutest, et kasutati rasestumisvastast meetodit, milleks komandik valis jällegi kondoomi ning umbes 28 protsenti kasutas pille. Ligi veerand vastajatest tõi välja ka katkestatud suguühte.

Pea kolmandik 35- kuni 44-aastastest küsitletutest kasutas viimase suguühte ajal emakasisest vahendit ning kaks protsenti selle vanusegrupi naistest ka steriliseerimist. Vastusevariante võis jällegi valida mitu.

Küsimustikest selgus veel, et viimase seksuaalvahekorra ajal otsustas 50 protsenti naistest rasestumisvastase meetodi kasutamise üle koos partneriga. Tundus, et naised eelistavad olukorda pigem kontrollida, kuna ligi komandik vastanutest oli ainuotsustajaks ning 5 protsenti naistest lasid enda kaaslasel valiku teha.

Abordiga lõppenud raseduse tekke ajal kasutatud kaitsevahend

Uuringus küsiti naistelt ka viimase abordiga lõppenud raseduse tekke ajal kaitsevahendite kasutamise kohta ning üle pooltel juhtudes tõepoolest mingit meetodit kasutati.

Nimelt väitis pea 40 protsenti vastanutest, et rasestumisvastase vahendina kasutati kalendermeetodit ning umbes 35 protsenti naistest katkestas suguühte. Iga viies jäi rasedaks, kuigi oli kasutanud kondoomi ning iga kümnes küsitletu pidi hoolimata pillidest hiljem aborti tegema.

Eks igaüks võib siit ka järeldusi teha, milline rasestumisvastane meetod siis kaitset pakub ja mis mitte. Üldiselt, kui tegemist on kaitsevahendiga, siis on toode pakendatud ja sinna märgitud rasedaks jäämise tõenäosus.

Tagasi üles