Aedviljaarmastust on võimalik selgeks õppida

FOTO: SCANPIX

Enamasti söövad inimesed liiga vähe aedvilju, kuigi need on meile väga vajalikud. Aedviljades on palju vitamiine, mineraale, kiudaineid ja fütokemikaale, mille tähtsust tervise kujundamisel ei saa alahinnata. Õnneks on neis ka vähe kaloreid, mistõttu võib neid süüa rohkem kui muud toitu.

Milles siis probleem on? Kui sa oled kasvanud üles tavalise koduse toidu peal, siis ei oska sa tõenäoliselt köögivilju nii palju hinnata, kui need vääriks. Pole miski lõbu neelata alla toitu, milles sa ei näe mingit naudingut. Tervisepsühholoog Linda Wasmer Andrews õpetab ajakirjas Psychology Today, et nii maitsemeeli kui oma suhtumist toitudesse on võimalik ümber õpetada, nii et lõpuks hakkad sa salatit siiralt armastama.

Kui inimesed ütlevad, et ei salli aedvilju, peavad nad selle all enamasti silmas, et neile ei meeldi maitsetud ja püdelad aedviljad. See võib olla suuresti põhjustatud kehvadest kogemustest lapsepõlves, sest toitumistrendid on väga palju muutunud ning varasematel aastatel valmistati aedvilju tihti tõesti halvasti. Paljuski sõltub sellest, kes ja kuidas teie peres süüa tegi, kuid peamised meetodid aedviljade valmistamisel olid siis keetmine või liigne aurutamine. 

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Tee toit maitsvaks

Ole aedviljade valmistamisel loominguline ja uuri teisi võimalusi - peale aurutamise saab kõiksugu vilju ka röstida, ahjus küpsetada, pannil kuumutada või grillida. Lisaks ei saa üle ega ümber maitsestamisest. Salati maitse toovad väga hästi esile mitmesugused maitsetaimed (näiteks koriander, basiilik või petersell), vürtsid ja sidruni- või laimimahl. Aedviljade grillimiseks sega kokku lihtne marinaad maitsetaimedest (näiteks küüslaugust, petersellist või basiilikust), soolast, piprast ja oliiviõlist.

Toida lisaks oma teisi meeli

Inimene sööb ka silmadega, mistõttu tasub pisut vaeva näha, et söök näeks taldrikul hea välja. Aedviljadega on seda lihtne teha, sest need on nii värvilised. Erinevate värvide kokkusegamine näeb hea välja, aga on ka kasulik, sest see aitab sul saada mitmekülgselt toiaineid.

Aedviljade võlu seisneb osaliselt ka krõmpsuvas tekstuuris. Seetõttu ei tasukski neid üle keeta, sest plögad või purgis seisnud viljad pole sugugi nii ahvatlevad kui värsked aedviljad. Oled sa sellest teadlik või mitte, aga aju seostab krõmpsuva toidu värskusega.

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Tasapisi tutvu uute viljadega

Isegi kui sa enda sõnul vihkad kõike värsket, siis järele mõeldes võid leida, et on paar aedvilja, mida sa talud. Alustuseks söö neid ja siis hakka oma maitse-eelistusi järk-järgult laiendama. Üks võimalus selleks on proovida juba sobivate viljade erinevaid sorte.

Teine võimalus on katsetada uusi küpsetusmeetodeid. Ütleme, et sulle meeldib närida värskeid beebiporgandeid. Proovi, kuidas sulle maitsevad röstitud porgandid. Röstimise ajal viljas olevad tärklised karamelliseeruvad ja nii tunduvad need magusamad. Kui röstitud porgandid meeldivad, lisa pannile järgemööda ka kaalikaid, pastinaaki või maguskartulit.

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Pane oma aedviljadele uued nimed

Sellega arvestavad kõik, et ahjukartulid erinevad friikartulitest. Aga miks me ei võiks mõelda samuti ka teistest aedviljadest? Võtame või rooskapsa. Kui sa röstid poolitatud rooskapsaid soola, pipra ja oliiviõliga ning lisad neile lõpus ka veidi palsamiäädikat, siis ei maitse need sugugi nii nagu lapsepõlves. Lihtsam on ette kujutada, et tegu on hoopis teiste viljadega.

Selleks, et eristus su peas juurduks, võiksid maitsvale toidule välja mõelda uue nime. Nii on sul kergem eelarvamustest lahti saada.

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Hangi uued mälestused

Mõnikord on lapsepõlves kogetu nii võimas, et ei lase täiskasvanuna uute maitsetega harjuda. Proovi sellist lähenemist:

  • Meenuta, kuidas tehti köögivilju siis, kui sa üles kasvasid. Kes neid toitusid tegi ja kuidas? Kes neid sõi? Mis söömise ajal juhtus?
  • Üksi olles räägi aedviljadest valju häälega. Räägi vabalt - lase mõtetel minna, kus nad tahavad - ja pane tähele, mis sa ütled. Võid märgata, et ütled väga lapsikuid asju (nagu näiteks «Väkk!»). Lapsepõlve tundeid hinnates võib meelde tulla, miks sa arvad praegugi, et aedviljad on ebameeldivad. 
  • Mõtle järele, mida sa endale aedviljade kohta ütled. Näiteks võis olla, et su ema tegi tihi rasvaseid praekartuleid. Võimalik, et sinu sees on väike truu laps, kes seostab rasvas leotatud praekartuleid emaarmastuse ja hellusega. «Küll mu ema oli armas, et ta mulle neid maitsvaid praekartuleid tegi,» võid endale kinnitada. «Ma peaks neid praegugi enda meeleheaks tegema. Need kartulid maitsevad sama hästi ka siis, kui ma teen neid mingil muul moel ja ei prae pannil ohtras rasvas. Millist maitsvat retsepti võiks ma proovida?» 

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Märka stereotüüpe

Loomulikult mõjutavad värskemad seosed samuti avatust uute toitude suhtes. Selleks, et välistest mõjutajatest üle olla, küsi endalt: millised inimesed söövad tänapäeva aedvilju? Millest nad räägivad, mida nad mõtlevad, mida tunnevad? Kuidas ma olen selliste inimeste moodi ja kuidas ma neist erinen?

Nii oled valmis mõtlema tänapäevastele seostele, mida saad tõeotsingutel lähemalt analüüsida. Näiteks, kui oled mees, kes peab «jänesetoidu» söömist ebamehelikuks, siis mõtle järele: mis on tegelikult mehelik? Kas aedviljadel on üldse mehelikkusega midagi pistmist?

Proovi üha uuesti ja uuesti

Ära eeldagi, et saad vastumeelsusest aedviljade suhtes üleöö lahti. Nii nagu kõik teised olulised muutused toitumises, toimub ka see jäädavamalt pikema aja jooksul aeglase ja järjepideva protsessina. Mida rohkem sa neid sööd, seda enam hakkavad need sulle meeldima. Lõpuks võib olla, et hakkad aedvilju päriselt armastama ja ei kujuta ettegi, et neid ei sööks.

Scanpix

FOTO: SCANPIX

Tagasi üles