Üheksa moodust, kuidas igavad inimesed teisi tüütavad

Igav!

FOTO: SCANPIX

Pole vast kedagi, kes ei muretseks mõnikord seepärast, kui igav ta võib teistele tunduda - ehk vaid need, kes on nii ennast täis, et peavad end alati seltskonna kõige põnevamaks isikuks. Ja need, kes on tegelikult väga huvitavad, aga pole sellest ise teadlikud.

Seda, mis teeb inimese igavaks, on süstemaatiliselt uuritud. Mitte küll palju, ent piisavalt, et ebakindlamaid inimesi aidata, kirjutab Psychology Today.

Psühholoog Mark Leary koos kolleegidega tegi rea uurimusi, millega leidis, et inimene võib teistele igav tunduda nii oma jutu sisu poolest kui ka seetõttu, kuidas ta räägib. Olulised on nii jutu tuum kui esitlusstiil. Uurijate sõnul tasubki teiste tüütamist peljata, sest igavat inimest hinnatakse karmimalt ka teiste omaduste puhul.

Uurimuse esimeses osas paluti inimestel kirjeldada, millised tegevused jätavad kellestki igava mulje. Kõige sagedamini kirjeldatud omadustest koostati 43 tegevusega edetabel, mida lasti omakorda hinnata teistel inimestel. Lõpuks selgus üheksa igavat inimest iseloomustavat tegevuste kategooriat. 

Need on alates kõige igavamast:

  1. Negatiivne enesekesksus. Kõige igavamaks peetakse virisemist ja vingumist, enda probleemide üle kaebamist, negatiivsust ja huvipuudust teiste vastu.
  2. Banaalsus. Triviaalsetest ja pealiskaudsetest asjadest rääkimine, ainult ühest teemast huvitumine, samade lugude ja naljade kordamine. 
  3. Tuimus. Liiga vähese entusiasmi näitamine, monotoonne kõne, vähene silmside, ilmetu suhtlus ja väljendusvaesus.
  4. Tüütus. Aeglane kõne, vaikimispausid enne küsimustele vastamist, jutu iva väljaütlemisega venitamine, vestluse venitamine.
  5. Passiivsus. Vaikimine, arvamuse puudus, etteaimatus või teiste öeldu pidev kinnitamine.
  6. Enesekesksus. Ainult endast rääkimine.
  7. Tõsidus. Väga tõsise mulje jätmine, vähene naeratamine.
  8. Igav lipitsemine. Teistele mulje avaldamiseks naljade tegemine või alandlikkus.
  9. Tähelepanu hajumine. Kõrvaliste asjadega tegelemine, mõttetu loba ajamine, jutu katkestamine. 

Uurimuse järgmistes osades filmiti katsealuseid üksteisega vestlemas. Hiljem vaatasid filmi teised katealused, kes pidid ära märkima, kui igav keegi tundub ning teadlased panid püüdlikult kirja kõik, mida keegi ütles. Selle käigus leiti mõningad moodused, kuidas põnevad inimesed igavatest eristuvad.

  • Huvitavad inimesed avaldavad rohkem oma mõtteid ja tundeid kui igavad inimesed. (See erineb siiski alati vaid endast rääkimisest.)
  • Huvitavad inimesed panustavad rohkem ka infovahetusse kui igavad inimesed.
  • Igavad inimesed kasutavad rohkem «tühje sõnu» ja räägivad rohkem mõttetusi. Näiteks nõustuvad teiste arvamusega, aga ise midagi juurde ei lisa.
  • Igavad inimesed panustavad ka üldiselt vestlusesse vähem kui huvitavad inimesed.

Uuringu viimases osas näidati inimestele videoklippe nendest inimestest, keda teised pidasid kas eriti igavaks või eriti huvitavaks. Seda, millise hinnangu keegi teistelt sai, katsealustele ei avaldatud. Nende ülesandeks jäi aga videos nähtud inimeste erinevate omaduste hindamine. 

Uurijate suureks üllatuseks tuli välja, et igavate inimeste suhtes olid hindajad väga karmid. Nad said hävitava hinnangu pea igal moel: nad tundusid üldiselt ebameeldivad, ebapopulaarsed, vähemsõbralikud ja tuimad. Vaatlejatele jäi mulje, et nendega on raske tuttavaks saada. Neid halvustati isegi selliste omaduste puhul, millel pole igavuse või huvitavusega suurt pistmist - näiteks eeldati, et igavad inimesed on nõrgad, ebakindlad ja ei sobi juhiks. 18 omadusest oli vaid kaks, mida inimese igavus või põnevus ei mõjutanud: usaldusväärsus ja kompetents. 

Oli vaid üks omadus, mida peeti igavate inimeste puhul positiivsemaks kui põnevate inimeste puhul - hindajad arvasid, et nad on teistest targemad.

Tagasi üles