Ärevushäire all kannatavad inimesed teavad, et vahel tuleb oma ärevate mõtete eest põgeneda. See tähendab tähelepanu mujale juhtimist, sest sel viisil leebuvad ka ärevusest tingitud füüsilised sümptomid. Aga need, kes pole ise ärevust või paanikahoogu kogenud, ei mõista, mis võib inimesega sel hetkel toimuda.
USAs on ärevushäiret diagnoositud umbes 40 miljonil täiskasvanul. Kuigi mõned ärevuse vormid, näiteks sotsiaalärevushäire, kimbutavad nii mehi kui naisi, siis üldistunud ärevushäiret ja paanikahäiret diagnoositakse naistel kaks korda rohkem kui meestel, kirjutab Huff Post.
Väga keeruline on selgitada, milline on elu ärevushäirega. Aga õnneks ümbritsevad meid inimesed, kes tahavad mõista ja aidata. Järgnevalt on välja toodud 15 asja, mida tasuks teada, kui sulle lähedast inimest piinab ärevus.
1. Ärevus on füüsiline. Rind tõmbub kokku, pea on uimane ja sa tajud väga selgelt igat oma hingetõmmet. Ärevusega võivad kaasneda ka iiveldus ja kõhulahtisus.
2. Ärevus haarab enda alla kõik. Üks põhjus, miks ärevus on väga kurnav terviseprobleem, on see, et ärevusest tingitud füüsiline ebamugavustunne haarab enda alla kõik ja raske on millelegi muule mõelda.
3. Ärevust on tunda kätes, rinnus, peas, silmades, kõhus, lausa sõrmeotstes ja varvastes. Ärevus vallutab kõik ja sa teeksid mida iganes, et sellest kiirelt vabaneda.
4. Ärevust on võimalik leevendada, kuid mitte täielikult välja ravida. Võid aastaid teraapias käia, kuid ärevus ei jäta sind maha. Teraapia käigus õpid hoopis uusi võimalusi, kuidas ärevusega toime tulla. Ärevushäire puhul seisnebki teraapia mõte selles, et sind varustatakse vajalike teadmiste ja oskustega, et õppida koos ärevushäirega funktsioneerima ning elama.
5. Abi on teraapiast, treeningust ja ärevust leevendavatest ravimitest. Aga iga inimese vajadused on erinevad ja see, mis toimib hästi ühe jaoks, ei pruugi teise inimesega sama tulemust anda.
6. Ärevus võib inimest muuta produktiivsemaks. Ärevushäire alla kannatavad inimesed ei jää tavaliselt hiljaks, nad on pigem varem kohal. Nad esitavad vajalikud tööd tähtajaks või enne seda ja üritavad alati endast parima anda.
7. Ärevus võib olla väga hea ellujäämistaktika. Ärevus võib tõsta empaatiavõimet, motiveerib tegutsema ja muudab inimest teadlikumaks sellest, mis tema ümber toimub.
8. Ärevushäire all kannatav inimene ei räägi naljalt oma murest teistele. Vaimse tervisega seotud probleemid tekitavad endiselt paljudes vastakaid tundeid, seega pole ka ärevushäirest kuigi lihtne rääkida.
9. Ärevushäire ei muuda inimest «hulluks». Kõigil võib olla muresid ja probleeme, mis on seotud vaimse tervisega, kuid see ei tähenda, et kõik inimesed peaksid hullumajja minema. Ära kasuta sõna «hull» ennatlikult, see näitab vaid sinu enda ignorantsust.
10. Kui ärevus ajab inimest nutma, lase tal nutta.
11. Ärevuse all kannataja teab, et ärevust võivad tekitada ka kõige ebaloogilisemad asjad. Ärevushäirega inimene teab, et tema hirmudel ei pruugi alust olla, kuid see ei tähenda, et ta saaks neist kohe lahti. Ärevushäire puhul võib üheks hirmutavamaks asjaks olla see, et inimesel puudub maailmas toimuva üle kontroll ja iga sündmus või ka kõige väiksem detail võib esile kutsuda mingi emotsionaalse või füüsilise reaktsiooni.
12. Ära tekita ärevusega inimeses tunnet, et ta on rumal. Anna talle aega, et ärevus saaks üle minna ja ole talle toeks.
13. Ära võta seda isiklikult. Asi on ärevuses.
14. Vahel on lihtsast puudutusest palju abi. Aga vahel ka mitte.
15. Ärevushäirega inimene vajab lähedaste tuge ja kannatlikkust. Ärevushäire puhul võib sageli tekkida tunne, et sa oled üksi, kuna paljud ei mõista, mida sa läbi elad. Sellest hoolimata on hea, kui keegi on sulle toeks, isegi siis, kui ta ei saa täpselt aru, mis toimub. Ärevushäirega inimese jaoks on see väga oluline.