Lahutamisel võib ilmneda ootamatuid maksekohustusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vara jagamise vaidlused on lahutavatele paaridele palju peavalu tekitav küsimus.
Vara jagamise vaidlused on lahutavatele paaridele palju peavalu tekitav küsimus. Foto: SCANPIX

Abielus kuuluvad varaühisuse valinud kaasade ühisvara hulka nii õigused kui kohustused, mistõttu võib lahutuse korral selguda, et ühe partneri võetud laenu tagasimaksed lähevad poolte vahel jagamisele.

Varajagamine on pea alati seotud probleemide ja lahkhelidega. Concordia advokaadibüroo perekonnaõiguse advokaadi Kairi Pobbuli sõnul tõstatab ühisvara jagamine tihti väga erinevaid küsimusi, millele ühest vastust anda on väga keeruline.

Ennekõike tekitab vaidlusi:
*kellele milline vara kuulub,
*kas vaidlusalune vara kuulub ühisvara hulka või mitte,
*kas ühisvara jagamisel tuleks kalduda kõrvale ühisvara jagamise võrdsuse printsiibist,
*kas vara jagamisel tuleks arvestada osapoolte lahusvara arvelt tehtud panuseid ja
*kui neid arvestatakse, siis millisel määral.

Advokaat märkis, et enamasti ei ole pooled ühel nõul vara väärtuse osas. «Kuna vara jagamine on keerukas protsess, siis absoluutselt iga abieluvara jagamine on mõnes mõttes ainulaadne ja kordumatu ja ühest kõigile kohalduvat valemit selles vallas anda on võimatu,» kinnitas Pobbul.

Lahutamisega ei jagata vara automaatselt

Levinud on valearusaam, et abielu lahutamisega jagatakse automaatselt vara, sõnas Pobbul. «Praktikas on päris palju paare, kes on lahutatud, kuid vara on jäänud jagamata, kuid pooled ise on veendunud, et nende abielu jooksul soetatud vara on samuti jagatud.»

Advokaat rääkis, et formaalsustele ei pöörata sageli tähelepanu ja nii võibki aastaid peale lahutust ilmneda, et endise abikaasaga on veel vara jagamata: «Ette on tulnud juhuseid, kus üks pooltest soovis teha tehingut kinnisvaraga ja alles notaris selgus, et ilma endise abikaasata isik seda teha ei saa, sest kinnistu kuulub ühisvara hulka ja selle müügiks peab endine abikaasa andma oma nõusoleku.»

Praktiliselt võib selline situatsioon tuua kaasa olukorra, kus aastaid lahus elavad endised abikaasad peavad hakkama vara jagama, märkis Pobbul.

Vara jagamise reeglid

Kui abikaasad on valinud varaühisuse, siis jagatakse kõik abielu kestel omandatud vara poolte vahel võrdselt.

Kinnistute ja registrisse kantud vara (näiteks sõiduk või laev) kuulumist ühis- või lahusvara hulka on kõige lihtsam kontrollida. Vaadatakse registrisse kandmise kuupäeva ja kas pooled olid siis abielus. Kui vara soetati abielu kestel, siis tuleks kindlaks teha, kas tegemist ei ole pärandi või kinkega ühele kaasale.

Reegel: kingitused ja pärandid kuulvad lahusvara hulka. Ühisvaraks võib lugeda kindlat kinki või pärandit juhul, kui nii on abieluvaralepinguga kokku lepitud.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul on oluline, kui palju kummalgi partneril abielu kestel vara juurde on tekkinud. Kellel rohkem, peab andma poole sellest summast, mille võrra tema vara juurde kasvas, teisele abikaasale.

Kui abikaasad on valinud varalahususe, siis jääb lahutuse korral vara isikule, kes kindla eseme soetas.

Kui üks abikaasa investeerib teise elamispinda

Näiteks: kaasad kolisid abielludes (valiti varaühisus) ühe partneri elamusse, kuid teine pool lisas kodu väärtusele oluliselt juurde ja tegi seda lahusvara arvelt. Kinnistu ei kuulu antud juhul ühisvara hulka, kuid lahutusel võib panustanud isik taotleda osa väärtusest, mis ta elamule lisas, sõnas Pobbul. Sel juhul lasub kaasal, kes lahusvara arvelt teise abikaasa kinnistu värtust suurendas (näiteks tegi remonti), kohustus enda väidet kohtus tõendada.

Vara juurdekasvu tasaarvestusrežiimi korral, kui lahutavad abikaasad vaidlevad, kas konkreetne ese kuulub ühis- või lahusvara hulka, loetakse vara ühiseks, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, tuleb küsimus lahendada kohtul.

Samas võib ka varalahususe režiimi puhul tekkida eelnevas näites toodud olukord, kus üks partneritest on teisele kaasale kuuluvasse kinnistusse näiteks remondiga panustanud. Kui lahutuse korral peaks partner, kes kaasa elamule väärtust lisas, enda panust tagasi nõudma, lasub tõendamiskohustus panustajal.

Advokaadi sõnul ei saa seadusandja lõplikult määratleda, kuidas inimesed abielu lõppedes vara jagavad ning mis nende jaoks oluline on: «seadus annab ette üldise raamistiku, mille järgi on võimalik vara jagamist reguleerida.»

Lahutades lähevad jagamisele ka maksekohustused

Kaasade varaühisuse puhul loetakse abielu kestel võetud laenud ühisvara hulka, kui laenu eesmärk on perekonna heaolu suurendamine - näiteks korteri-, majalaen või liisingusse võetud sõiduk.

Pobbul kinnitas, et kõik abielu kestel võetud maksekohustused ei pruugi ühisvara hulka kuuluda. Ta lisas, et tihti kehtib varaühisuse puhul paratamatult solidaarvastutus (ühisvastutus), mistõttu oleks mõistlik laenud ja nendega kaasnevad kohustused eelnevalt partnerite vahel läbi arutada.

Lahutuse korral jagatakse nii õigused, kui ka kohustused. «Kahjuks on laialt levinud valearusaam, et ühisvara koosneb ainuüksi õigustest ning kohustused (näiteks laenud) ei kuulu ühisvara hulka,» nentis Pobbul.

Advokaadi sõnul tuleb sageli ette olukordi, kus abikaasad on võtnud näiteks kodulaenu ja omavahelisel suulisel kokkuleppel tasub laenumakseid üks kaasadest. «Kokkulepe on aumehelik ning sageli on teine abikaasa kindlas veendumuses, et kodulaenuga seotud kohustusi ei peagi tema kandma, see on abikaasa kohustus.» Lahutades ilmneb reeglina vastupidine, märgib Pobbul.

Kusjuures, seaduse silmis ei mängi rolli ka see, kui üks pool peaks töötu olema – see ei vabasta töötut poolt maksekohustusest.

Samuti ei loe, kui abikaasad on suhted lõpetanud tükkmaad varem, kui üks partneritest laenu võttis. Kui ametlikku lahutust ei ole vormistatud, kuulub maksekohustus ühisvara hulka. Varaühisus on seotud kohustuste ja õigustega ning kui üks pool võtab abielu kestel laenu, jagatakse see lahutuse käigus võrdelt mõlema poole vahel.

Panust perekonda ei ole õigus tagasi nõuda

Vara juurdekasvu tasaarvestuse valimise võimalus tekkis abiellujatele sellest juulist uue perekonnaseaduse vastuvõtmisel. Kuna abielu kestel loetakse antud režiimi valinud partnerite vara eraldiseisvaks, siis peaks ka võetud maksekohustused rakenduma vaid ühele isikule.

Siiski on võimalus, et vara juurdekasvu režiimi valinud kaasadest võtab üks partner laenu pere hüvanguks. Pobbul ütles, et sellisel juhul on võimalik lahutusel teha mööndus, et tagasimaksete kohustus ei lasuks ainult ühel poolel «Tõenäoliselt peab kohus selle praktika kujundama.»

Lahusvara puhul loetakse eraldiseisvaks kõik vara, sealhulgas laenud. Juhul, kui üks partneritest peaks võtma laenu pere huve silmas pidades, jääb lahutuse korral maksekohustus ainult tema kanda. Pobbul märkis, et antud olukorras on võimalik sõlmida laenu võttes solidaarleping.

Advokaadi sõnul on varalahususe valinud abikaasad majanduslikust küljest kaks eraldiseisvat isikut, kuid siiski abielus. «Kui ollakse abielus ja üks pool panustab peresse, siis ei eeldata, et tal on õigus seda pärast tagasi nõuda,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles