Psühholoogilise nõustaja Meelike Saarna sõnul ei tohiks abieluvaralepingut vaadata kui märki usaldamatusest - vastupidi, mida rohkem on paaril kokkuleppeid, mida rohkem on suhtes selgust, seda parem ja realistlikum on suhe.
Perenõustaja: mida rohkem on paaril kokkuleppeid, seda parem
6. oktoober 2010, 18:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarna näeb enda sõnul iga päev paare nõustades, et kokkuleppeid ei ole tehtud ning liiga palju loodetakse sisemiste kokkulepete peale, millest otse ei räägita. «Aga kõik see, millest ei räägita, on keerukas olukorras hajus ja tihti selgub, et inimesed saavad asjadest erinevalt aru,» märkis ta.
Meelike Saarna sõnul ei tohiks abielulepingut võtta märgina sellest, et partner mõtlebki juba ette võimalikule lahkuminekule. «Ma arvan vastupidi, et sellele võiks vaadata nii, et partner hoolib minust,» lisas ta.
«Armumine on seisund, kus inimesed ei ole just väga realistlikud, idealiseeritakse oma suhet ja suhte tulevikku. Aga kui me räägime juba abieluvaralepingust, siis peame tulema jalgadega maa peale ja sõnastama olulisi asju suhte jaoks - see lisab suhtesse palju selgust, suhe muutub palju realistlikumaks.» selgitas Saarna.
Nõustaja tõi välja ka selle, et mitte kellelgi pole garantiid, et elu jooksul midagi ei muutu. «Meil ei ole garantiid, et me jääme kokku, et armastus püsib, meil ei ole garantiid üldse peaaegu mitte milleski elus,» tõdes ta. Kuid iga kokkulepe lisab siiski veidi kindlust.
Abieluvaraleping on tema sõnul pigem usalduse märk - kumbki osapool on nõus möönma, et elus juhtub igasuguseid asju ja kui juhtuvad need asjad, mida me praegu ei kujuta ette ja ei tahagi, et need juhtuks, siis on vähemalt varalised küsimused selged. «Ega keegi meist ei ela õhust ja armastusest,» nentis Saarna, lisades, et eriti oluline on lepingu puhul see, et see kaitseb ka lapsi.
Sõda varanduse pärast
Kui mees peaks näiteks suurema sissetuleku teenijana arvama, et naisele ei tohiks lahkumineku korral midagi jääda, saab naine enne ametliku lepingu sõlmimist mõelda: kas see, et mees ei taha minuga jagada kogu oma elu, on ohumärk või on see minu jaoks okei.
Küll võib suuremaid probleeme tekkida siis, kui majanduslikest ja muudest asjalikest kokkulepetest üldse ei räägita - tõenäoliselt tekib siis lahkumineku korral vara jagamise pinnalt suur tüli. Kui elu materiaalne pool on paari jaoks n-ö pimedal alal, on pinged kerged tekkima ka suhetes üldisemalt.
Samuti tõdes Saarna, et kui lahkuminekul käib vaidlus vara jagamise pärast, on sageli raha tegelikult pelgalt vahend, mille kaudu antakse teisele sõnum oma suhtumise kohta. Vastastikuse austuse korral saab aga kõik viisakalt ära lahendada.
«Ma usun küll, et kui ka tuleb lahkuminek, siis on võimalik lahku minna nii, et kõiges lepitakse kokku - on küll valus, ja valusate tunnete eest pole pääsu, kuid kokkulepete toel on võimalik seda kõike teha ka mõistlikult ja võimalikult vähe teineteisele haiget tehes,» ütles nõustaja.