Eestis uuritakse esmakordselt paarisuhtekoolituste efektiivsust

FOTO: Scanpix

SA Väärtustades Elu ja Tartu Ülikool käivitasid uuringu, kus esmakordselt Eestis analüüsitakse paarisuhtekoolituste pikaajalist mõju suhetele. Uuringu eesmärgiks on anda hinnang eestlaste suhtekvaliteedile laiemalt, muu hulgas uuritakse paarisuhte kvaliteedi seost erinevate psühholoogiliste probleemidega nagu depressioon ja ärevus, isiksuseomadustega ning üldise eluga rahuloluga. Uuringus saab osaleda kuni käesoleva aasta lõpuni.

«Eestlaste paarisuhetega rahulolu on varem vähesel määral uuritud näiteks ülikoolide magistritöödes, samas ei ole meil kunagi põhjalikumalt analüüsitud seda, kas selleteemaline koolitus ja psühholoogiline nõustamine omavad ka tegelikku pikemaajalist mõju,» rääkis uuringu tellija ja paarisuhtekoolituste läbiviija SA Väärtustades Elu juhatuse esimees Kaia Kapsta-Forrester.

«Meie poolt korraldatav PREP ehk Paarisuhte Rahulolu Edendamise Programm tugineb USAs ja Põhjamaades välja töötatud ja seal väga efektiivseks tunnistatud koolitusmudelile. Seega lisaks adekvaatsele tagasisidele koolituse mõjukuse kohta Eestis tahame uuringutulemusena teada saada ka seda, kas üldse ja kuidas oleks vaja antud koolitusmudelit kohandada, et see omaks eestlaste iseärasusi ja tausta silmas pidades maksimaalset võimalikku efekti.»

«Kõige olulisem osa meie jaoks on uuringu «tõenduspõhisus» ehk kuidas selgitada välja, kas tegelikult ka on mõtet kulutada oma raha erinevatele koolitusele ja sekkumisprogrammidele,» sõnas uuringu läbiviija Tartu Ülikooli poolt, dr Kenn Konstabel. «Lihtne on väita, et 90 protsenti uuringus osalenutest said oma sõnul koolitusest kasu, samas kui küsimustele vastaski võib-olla ainult kümme inimest. Meie eesmärgiks on võtta asi ette palju laiemalt – uurida PREPi tegelikku mõju, seejuures peaks valimisse kuuluma vähemalt 300 inimest. Uuringus osalejaid küsitletakse põhjalikult kaks korda, teisel korral küsitletakse inimesi 3 kuud peale koolituse lõppu ning küsitluse läbiviija, Tartu Ülikool, on koolitajatest sõltumatu.»

Kaia Kapsta-Forresteri sõnul on Eestis olemas kindel vajadus paarisuhte käitumismallide muutmise järele ja üks selliseid võimalusi ongi paarisuhtealase koolituse läbimine. «Kui me vaatame realistilikult osta numbritele, mis kajastavad näiteks lahutuste, perevägivalla, üksikemade arvu meie riigis või ka alimentide maksmisega seotud probleeme, siis on üsna selge, et terve lähedussuhte mõistmise ja hoidmise oskusega ei ole meil lood just kõige paremad,» selgitas Kapsta-Forrester.

«Meil räägitakse üsna palju sellest, et Eestis võiks sündida rohkem lapsi, aga liiga vähe sellest, mis on emotsionaalselt tervete ja tublide ühiskonnaliikmete kasvatamise eelduseks. Millest üldse sünnib soov lapsi saada? Vanemate omavahelised suhted mängivad siin kahtlemata võtmerolli,» sõnas Kaia Kapsta-Forrester. «Seega tuleks nendele küsimustele ka riiklikul tasemel palju rohkem tähelepanu pöörata.»

Uuringu tulemused selguvad järgmise aasta alguses ja need peaksid andma laialdast teadmist eestlaste käitumismustrite ning nende mõjutamisvõimaluste kohta paarisuhtes. Võrreldes samalaadsete uuringutega USAs, on Tartu Ülikooli teadlased küsimustikku laiendanud ja uuritakse ka suhtekvaliteedi mõju inimese elu teistele tahkudele.

Uuringus osalemise eelduseks on PREP paarisuhtekoolituse läbimine, kuid võrdluseks kutsutakse uuringus osalema ka kontrollrühm, kes koolitust läbi ei tee. Internetis võtab küsimustiku täitmine aega ca 15-20 minutit ja uuringus osalemise kohta leiab rohkem infot lehelt: http://prep.ee/uuringuprogrammid/.  

SA Väärtustades Elu (www.rasedus.ee, www.prep.ee) alustas tegevus 2006. aastal koostöös EV Rahvastikuministri bürooga ning selle peamiseks tegevusülesandeks sai raseduskriisi nõustamissüsteemi rajamine Eestis. 2009. aastal alustati perede vaimse tervise terviklikuma toetamise eesmärgil  PREP-paarisuhtekoolitusega – täiskasvanute täiendkoolituse vormiga, mis aitab aru saada mil moel partnerid teineteisega käituvad, kuidas omavahel suhtlevad ja millised on nende hoiakud kooselu suhtesse, ning teadvustada, millised on mallid, mida tuleks muuta või parandada.

Tagasi üles