Möödunud aastal Eesti 5., 7. ja 9. klassi õpilaste hulgas läbi viidud tervisekäitumise uuringust selgus, et ehkki toitumise osas üldiselt on enamik näitajaid läinud veidi paremaks, jääme puu- ja köögiviljade söömise osas teistest riikidest maha.
Eesti koolilapsed söövad kõige vähem puu- ja köögivilju
5. juuni 2015, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna juhataja Tiia Pertel rääkis tänasel terviseedenduse konverentsil, et puu- ja köögivilju iga päev söövate laste osakaal on tõusutrendis, ent soovitusliku viie peotäieni päevas on meil veel pikk tee käia.
Ta lisas, et kui võrrelda 2010. aasta andmeid teiste riikidega (eelmise aasta kohta ei ole võrreldavaid andmeid), siis on Eesti just puu- ja köögiviljade tarbimise osas kõige kehvemas seisus. «See on see, millele me peame jätkuvalt tähelepanu pöörama.»
Uuringust selgus, et puuvilju sööb vähemalt korra päevas veidi üle kolmandiku ehk 35,5 protsenti koolipoistest ja 39,5 protsenti tüdrukutest. Köögivilju süüakse aga veelgi vähem: 27,5 protsenti poistest ja 29,6 protsenti tüdrukutest. Nii puu- kui ka köögiviljade igapäevaselt sööjate osakaal langeb aga miskipärast koos vanuse tõusuga ehk siis 11-aastased söövad neid rohkem kui 15-aastased.
Samas on igapäevaseid maiustuste sööjaid umbes sama palju kui igapäevaseid köögiviljade sööjaid.
Positiivse uudisena tõi aga Pertel välja, et energiajookide tarbimine koolilaste hulgas on vähenenud. Võrdluseks – eelmisel aastal jõi neid iga päev 1,7 protsenti 11-15-aastastest, 2006. aastal aga 7,4 protsenti.