Lugeja küsib: kas beebile tohib mannaputru anda?

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mannapuder
Mannapuder Foto: Marianne Loorents / SL Õhtuleht

«Kas enne esimese eluaasta täitumist võib lapsele beebiputrude asemel lehmapiimaga keedetud vedelat mannaputru anda?» küsib lugeja Emmede Klubis.

Vastab toitumisnõustaja Ines Strap.

Kuni üheaastase lapse menüüst võiks lehmapiim puududa, sest see võib olla potentsiaalne allergeen. Sama käib manna kohta, mida ei soovitata beebidele ühena esimestest putrudest anda. Lapse organism harjub alles lisatoitude ja nendes sisalduva gluteeniga ja manna on tema seedimisele esialgu liig.

Lisaks tuleks meeles pidada, et mannas ei sisaldu lapse jaoks väärtuslikke toitaineid ja see aitab lapsel vaid kaalus juurde võtta, kuid ei ole talle tegelikult kasulik. 

Teadlased viivad tänapäeval läbi hulgaliselt uuringuid leidmaks seost beebide esimestes lisatoitudes (esimesel eluaastal) sisalduva gluteeni ja hilisemas elus välja kujuneva gluteenitalumatuse ja tsöliaaklia vahel. Hetkeseisuga ei ole teadustöö vilja kandnud, kuid teadlased kahtlustavad, et tsöliaakliasse haigestumist on võimalik varakult vältida.

Lisaks tuleb ettevaatlik olla ka lehmapiimaga. Võimalik, et beebi organism ei reageeri piimatoodetele, kuid on tõenäoline, et lehmapiima tarbimine võib lapsele ebamugavusi valmistada. Näiteks võivad tekkida gaasid, kõhukinnisus ja allergilised reaktsioonid lapse nahal.

Kui oled otsustanud lapsele lisatoiduna putru pakkuda, valmista see keedetud veega, millele lisa enne serveerimist rinnapiima. Nii väldid tõenäosust, et lapse organism reageerib lisatoidule allergiliselt.

Igal juhul on sellistes küsimustes alati kõige targem pöörduda perearsti või lastearsti poole, kes on lapse arenguga täpselt kursis ja oskab anda lapsele eakohaseid ja kasulikke toitumisalaseid nõuandeid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles