Õlut vahuveinipudelist? Aga palun!

Verni Leivak
, Arteri toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õlu vahuveinipudelis: peente jookide juurde kuuluvad ka hõrgud söögid, kuid Garrett Oliveri pruulikojas valmivate jookide nautimiseks tuleb väisata New Yorki.
Õlu vahuveinipudelis: peente jookide juurde kuuluvad ka hõrgud söögid, kuid Garrett Oliveri pruulikojas valmivate jookide nautimiseks tuleb väisata New Yorki. Foto: Kaspars Filips Dobrovoļskis

Riias Aldarise õlletehase 150. sünnipäeva pidustuste ja tehase õllemuuseumi avamise raames sai valitud seltskond osa New Yorgi Brooklyni käsitööõlle pruulikoja peaõllemeistri Garrett Oliveri meistriklassist.

Garrett Oliver on õppinud Bostoni ülikoolis filmindust ja Londoni ülikoolis kultuurikorraldust, ometi hakkas teda üha enam huvitama õllepruulimine. Valmistanud esimese laari kesvamärjukest 80ndate esimesel poolel kodus, sai temast kümnendi lõpul Manhattani pruulikoja õllemeister, ning juba 21 aastat on ta Brooklyni käsitööõlle pruulikoja peaõllemeister. Uhkusega demonstreeris Oliver Riias oma loomingut, ja kuna teda on alati huvitanud maitsva toidu ja õlle kooskõla, pakuti joogielamuste kõrvale ka hõrke roogi. Muuhulgas kitsejuustusuupisteid, põleval alusel austreid ja eriliselt valmistatud tuunikala.

«Ma võin teha banaani-, kohvi- või šokolaadimaitselist õlut, kuid kas ma saaksin midagi säärast teha veiniga?» esitas õllepruulija umbes viiekümnele õlleasjatundjale – peamiselt Baltimaade õlletootjate esindajatele – retoorilise küsimuse. Tulihingelise õllefanaatikuna vastas ta sellele ise: «Kui vastandada õlut veinile, võidab õlu alati. Samas ei saa öelda, et üks oleks justkui teisest parem.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles