Põgus pilk toidublogijaile

Jüri Seljamaa

FOTO: Pm

Neid kõiki ühendab armastus hea toidu ja söögitegemise vastu ning nad jagavad seda tuhandete omasugustega – saage tuttavaks, nad on toidublogijad!

Nüüdseks on Eestis söögisõpradest ja hobikokkajatest toidublogijaid juba vähemasti sadakond ja neid tuleb aina juurde. Sukeldusime blogipidajate maailma ja uurisime, miks nad blogi peavad ja mida sealt leida võib, ning palusime anda ka mõne hea sügisretsepti.

Tuuli Mathisen

sotsioloogist turundusjuht ja Oma Maitse kaasautor, praegu lapsega
kodus, «Ise tehtud. Hästi tehtud»,
 toiduteemal.blogspot.com

Miks? Mulle väga meeldib toiduteema ja maitsete maailma avastamine. Aga olen jõudnud selleni, et tõenäoliselt on diagnoos MKE ehk meeleheitel koduperenaise eskapism. Vahel on hea pühenduda 110 protsenti oma hobile, lisaks annab see võimaluse ja ettekäände korraks emarolli juurest köögi sügavusse taanduda ja hiljem arvuti eest süvenenud näoga istudes kirjutada.

Võib-olla ka see, et lastega pere igapäevaste toimetamiste juures on kontrollimatuid momente päris palju ja toidutegemine/blogimine on üks tegevus, mis allub üsna hästi minu diktaadile. Perel ja külalistel ka pärast hea meel ja kõht täis.

Millest? Kõige tähtsam reegel: kõik toidud minu blogis on sellised, mis mulle endale maitsevad. Retsepte on siit ja sealt. Eraldi on nostalgianurgake, kuhu olen üles riputanud vanu häid retsepte lapsepõlvest, ema hoidiseid ja igasuguseid selliseid toredaid toite, mis hingele vahel mõnusalt pai teevad ja meeldivaid mälestusi tekitavad. Teisalt on mul kodus väga suur kokaraamatute kogu ja jagan sageli nendest pärit retseptide vahendusel uusi põnevaid maitsekooslusi.

Lemmikud? Mereannid – lausa nõrkus, eelistan sageli lihale kala või mereande, viimaste puhul teeb meelehärmi ainult see, et nende kättesaadavus on meil üsna nigel; köögiviljad – ei suuda leppida eesti köögi vaimuvaesusega, kus põhiline köögiviljatoit on keedetud kartul; salatid – loendamatu hulk võimalusi kombineerida meelepärane lõpptulemus (ja ma ei pea siin silmas kapsa-porgandisalatit);
ürdid – eesti köögis, nii soolastes kui ka magusates kooslustes, võiks kasutada rohkem eri ürte.

Kõrvitsa-toorjuustukook

Põhjaks: 150 g purustatud Digestive küpsiseid, 50 g võid, 0,5 dl demerara suhkrut, 1 tl jahvatatud ingverit. Täidiseks: 3 dl ahjus küpsetatud ja püreeritud kõrvitsat, 3 dl suhkrut (nt demera­ra’t ja tavalist pooleks), 300 g toorjuustu (nt 2 pk Farmi toorjuustu), 3 muna, 2 dl vahukoort, 1 tl kaneeli, 0,5 tl jahvatatud kardemoni või muskaati, 3 sl tärklist. Katteks: 200 g hapukoort, 0,5 dl suhkrut, 1 tl vanillisuhkrut.
Purusta küpsised, sega sulavõi suhkru ja ingveriga ning suru küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva koogivormi põhjale. Küpseta 180 kraadi juures umbes 8 minutit.

Vahusta toorjuust suhkruga, lisa ükshaaval munad, kõrvitsapüree, kaneel ja kardemon ning tärklis. Vahusta vahukoor tugevaks vahuks ning sega ettevaatlikult kõrvitsasegu hulka. Kalla eelküpsetatud põhjale ja pane ahju 180 kraadi juurde küpsema. Küpsemisaeg peaks olema vähemalt 45 minutit, minul kulus tund. Kui kook hakkab liiga kiiresti pruunistuma, vähenda kuumust.
Sega katteained, lisa küpsetatud koogile ja pane see veel umbes viieks minutiks ahju. Lase koogil enne lahtilõikamist veidi jahtuda. 

Vaata veel!
Lahedat toidulist lugemist ja infot leiad ka neilt aadressidelt, lisaks vaata toidublogide nimekirja www.
perenaine.ee-st.
piretiretseptid.blogspot.com
kokkama.blogspot.com
thredahlia.blogspot.com
nami-nami.blogspot.com
tiguteek.wordpress.com
harilikpliiats.wordpress.com
jucjaco.blogspot.com
n2ljarotid.blogspot.com
profatoitub.blogspot.com
elisenurk.blogspot.com
elinakokkab.blogspot.com
magusmaailm01.blogspot.com

Liina Karron

rajab uut toiduturgu, «Aglio e Olio»,
peastpehme.blogspot.com

Miks? Blogi alustamine oli kui ventiil, et igapäevatöö kõrvalt auru välja lasta ja rääkida oma meelisteemast, toidust ja veinist. Ühel hetkel hakkas blogimine mind põhitöö juurest hobi juurde juhtima ja nüüd olen juba poolteist aastat nii- või naapidi elukutseliselt toidualal.

Millest? Minu eesmärk ei ole lugejat harida ega A-st ja B-st rääkida. Pigem jagan emotsiooni ja juhiseid selle loomiseks. Ma ei keskendu ainult kodus kokkamisele ja retseptidele, vaid räägin hea meelega ka restoranielamustest, häädest veinidest, reisimisest Eestis ja mujal. On selline hää sõnapaar nagu comfort food. Kindlasti õnnestub mu käes kõige paremini toit, mis teeb meele ja kõhu rõõmsaks, ilma et peaks kokku hoidma maitses ja kalorites. Ei ole toidunaudingut, mida ma enesele keelama peaks, seega ei leia mu blogist dieettoite, põhimõttelisi taimetoite, kulinaarset pseudoeetikat ja muud säärast vigurdamist.

Lemmikud? Aastas on 365 päeva ja maailmas miljoneid maitsekooslusi – raske oleks välja tuua lemmikut. Küll aga on mõned maitsed suupärasemad ja mõned toorained alati kapis olemas: ürdid, nagu koriander, salvei, estragon; küüslauk ja sibul; oliiviõli, lambaliha ja hää vein. Ka tume šokolaad ja portvein. Lõuna-Euroopa talupojaköök ja Lähis-Ida maitsed paeluvad alati.

Metsamaitseline pohlamoos
Kilo pohli, 400 g suhkrut, 1 tl soola, 1 tl musta pipra teri, 1 sl kadakamarju, peotäis tüümianilehti, paar tupsu rosmariini.
Keeda pohli 1 dl vees viis minutit, siis lisa suhkur ja sool. Keeda 10 minutit, samal ajal vahtu koorides. Lisa ülejäänud maitseained. Lase veel kümmekond minutit podiseda. Vala purkidesse ja kaaneta.

Mari-Liis Ilover

psühholoog, praegu lapsega kodus. «Siit nurgast ja sealt nurgast», rheum-rhaponticum.blogspot.com

Miks? Blogin, et jagada oma rõõmu heast toidust. Et inspireerida.  Blogi on ka mugav moodus oma lemmikretseptide koondamiseks, süstematiseerimiseks. Võib-olla kunagi otsivad mu lapsed blogist «nii nagu meil kodus tehti»-retsepte. Lisaks toidutegemisele meeldib mulle kirjutada ja pildistada, blogi on ka ses osas eneseväljendusvahendiks.

Millest? Blogist võib leida kõike, mis maitseb hea. Sellega on seotud ka juhised ja retseptid. Mul õnnestuvad hästi supid, soojendavad pajaroad. Risotod, pastad. Toidud subproduktidest, küpsetistest soolased.

Lemmikud? Minu jaoks on parim see toit, millel on puhas ja selge maitse ning mis on valmistatud kvaliteetsest toorainest. Võib tunduda klišeelik, aga toimib. Naudin seda, kui saan süüa teha loodusest korjatud või oma aiast pärit hooajalisest kraamist. Neist sünnivad parimad maitsekooslused.

Puraviku püreesupp
450-500 g värskeid puravikke, 1 sibul, 60 g + veel 1 sl võid, 500 ml kanapuljongit, 200 ml 35% vahukoort, meresoola, värskelt jahvatatud musta pipart.

Kuumuta suurel sügaval pannil või. Lisa tükeldatud puravikud ja hakitud sibul. Kuumuta madalal kuumusel umbes 5 minutit, kuni seentest eraldub mahl (ära lase ära aurata, see jääb suppi ja annab maitset) ja sibul muutub läbipaistvaks. Püreesta saumikseriga või blenderis.

Vala potti. Lisa puljong, lase keema. Lisa vahukoor, lase uuesti keema. Reguleeri vedelikukogust vastavalt oma eelistustele. Tõsta tulelt ja sulata suppi veel üks supilusikatäis võid. Maitsesta soola ja pipraga.  

Aet Trisberg

ehitab üles elulaadikeskust Rohu­juur, «Aet köögis»,  maitseelamused.blogspot.com/

Miks? Toiduga seonduvad tunded ja emotsioonid on nii tugevad, et ei püsi pelgalt köögi piirides, ning kirjutamine on mulle üks põnevamaid eneseväljendusviise. Lisaks on toidust kirjutamise taga tahe väikestviisi maailma paremaks muuta – pakkuda inspiratsiooni ja innustust, mitmekesistamaks inimeste toitumisharjumusi.

Millest? Minu blogi ja toitumisega seonduvad väärtushinnangud keskenduvad tervislikule toidule. See ei tähenda mingil juhul loobumisi kõigest heast ja maitsvast. Vastupidi, tervisliku toitumise olemus seisneb pigem oskuses valida toorainet ja ühendada see suurepärasteks roogadeks. Kel tervisliku toitumise vastu sügavam huvi, leiab lisaks retseptidele ka toitumisalast infot.

Lemmikud? Need vahelduvad koos aastaaegadega. Tekivad loominguliselt, püsivad intensiivselt mõnda aega ja vaibuvad tasapisi. Praegu  maitsevad eri metsaseentega risotod. Üks püsiv lemmik on kodus küpsetatud rukkileib, just selle valmimise päeval ja külma võiga. Põhiline, et teen kõike ise n-ö nullist ja kasutan toiduks ausat ja puhast toorainet. Lisaks leivale on Caesari salat, pesto, jäätis ja brülee-kreem minu jaoks kodune klassika.

Tosca kook
pohladega

Põhjaks: 3 muna, 2,5 dl rafineerimata roosuhkrut, 3 dl nisujahu, 1,5 tl küpsetuspulbrit, 1 dl piima, 125 g võid, u 300 g pohli. Katteks: 75 g võid, 100 g mandlilaaste, 1,5 dl rafineerimata roosuhkrut, 0,5 dl 10% rõõska koort, 1 sl nisujahu.

Vahusta munad suhkruga kohevaks. Sõelu ettevaatlikult segades vahustatud munade hulka küpsetuspulbriga segatud jahu, piim ja sulatatud või (lase eelnevalt jahtuda). Viimasena sega tainasse pohlad ja vala see võiga määritud 25–26 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi.

Küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit. Samal ajal valmista koogile mandlivaap. Sulata potis või, lisa suhkur, mandlilaastud, nisujahu ja rõõsk koor ning kuumuta keemistemperatuurini. Võta kook ahjust, määri sellele mandlikate ning küpseta 225-kraadises ahjus veel ca 20 minutit, kuni mandlivaap on kuldne ja krõmpsuv.

Martin Hanson

vabakutseline ajakirjanik, cuisine.ee, «Kulinaariakatedraal» Facebookis ja sekretar.ee-s.  

Miks? Minu toidukirg väljendub kahel moel – a) toidu valmistamises ja selle õppimises ning b) toidust kirjutades. Ma ei paku vaid retsepte, ei pane paberile pelgalt mingi roa kokkukeeramise juhendit. Palju rohkem huvitab mind toit kui protsess – kultuur toidu ümber, harjumused, traditsioonid. Toit on elu nii sügav osa, et seda tuleb mõtestada laiemalt kui lihtsalt retseptina. Minu filosoofia ja moto on mitte anda inimesele ette raame, vaid inspireerida teda katsetama. Sellepärast ei salli ma ka koguste kirjutamist retseptidesse. Ma tahan, et inimene hakkaks mõtlema toidust kui kunstist ja võimalusest end väljendada. Sestap ongi mu kirjutised ehk liialt illustreerivad, kirjeldavad ja keeleliselt veiderdavad. Aga see toimib, olen saanud palju kirju, kus antakse mõista, et mu tekst, mida mõni peab ka toidunovelliks, pani inimese selvehallis mõnd toiduainet ostma ja seda proovima.
 
Millest? Retsepte on maailmas niigi palju, mulle meeldib toidust kirjutada pikemalt, esseistlikult. Sama joont püüan hoida blogimises. Retseptidest võib leida pigem neid, mis ei kuulu klassikaliste alla – praegu imbub minust välja nn ninast sabani toiduidee ehk kõiksuguste rupskite ja subproduktide teema. Viimasel ajal olen näiteks lihvinud luuüdi grillimise tehnikat. Aga püüan olla ka toiduinfo kiirteeks, muuta mõned asjad suupärasemaks ja anda mõista, et igaüks on toidulauas kunn.
Lemmikud? Lemmikuid maitseid on raske defineerida. Mu kõige suurem maitseleid on Korea kimchi – tšillis ja austrikastmes koos 20 muu maitseaine jm marineeritud hiina kapsas. Superlisand igale toidule. Terav, hapukas, kuid värskendav.

Puravikurisoto
Risotoriisi, puravikke, sibulat, küüslauku, suitsupeekonit, merevett, valget veini, soola, pipart, kadakamarju.
Aja pann kuumaks ning prae oliiviõlis muhedal tulel sibul, küüslauk ja peekon. Hakituna. Lisa risotoriis ja prae vaikselt. Lisa merevett ja soola ning hauta riisi ja sega. Prae teises pajas, suure panni puhul risoto kõrval seened. Kui need on pruunid ja mõnusad, sega riisiga kokku. Hauta vaikselt vett ja valget veini lisades riis pehmeks ning seenemaitseliseks. Lõpuks lisa värskeid kadakamarju ja soola-pipart. Loodus, puhas loodus. NB! Soovitan teha elaval tulel, midagi hoopis muud.
Tegin ise seda Mohni saarel sealtsamast värskelt korjatud puravikest. Maitse tuli võimas ja see, kui
orgaaniliselt kõik käis, oli veelgi muhedam. 

Tagasi üles