Oluliste teemade puhul on ärevus loomulik. Kui hirm hakkab aga igapäevaelu segama, tuleks midagi ette võtta.
Kuus kõige levinumat hirmu ja nende ületamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Realsimple.com pakub välja strateegiad, kuidas levinud muredega toime tulla.
Püsiv töökoht
Konkurentsitihedas ühiskonnas pole töökoha säilimine alati kindlustatud ja kergelt võib tekkida hirm vallandamise või koondamise ees. Eriti kerge on mure tekkima neil, keda ennast või kelle lähedast on kunagi ootamatult töölt lahti lastud.
Mida teha?
Igapäevane olukorra jälgimine aitab stressiga toime tulla. Tuleks kursis püsida ettevõtte majandusliku seisuga, et hinnata koondamise tõenäosust. Ülemuselt peaks uurima, millised projektid vajavad tööd ning mis oskusi arendada. Igal juhul tasub olla ettenägelik ning kaaluda ettevõttesiseselt edasiliikumist või suuremat karjäärimuutust.
Hirm ületab piiri, kui stress töö püsivuse pärast ei kao, hoolimata kinnitustest tublide tulemuste kohta. Sel juhul võib põhjus olla endalt täiuslikkuse nõudmises ning tuleks kaaluda professionaalse abi poole pöördumist.
Laste turvalisus
Loomulik on, et enda lapsi soovitakse igasuguse kahju ja südamevalu eest kaitsta ning täieliku kontrolli puudumisega võib olla raske leppida. Mõningase mure puhul on pigem tegemist hea lapsevanemaga.
Hirm on eriti kerge tekkima neil, kelle laps on tõsise haiguse/õnnetuse üle elanud või kroonilise terviseprobleemiga. Juhul, kui vanemat ennast lapsena hüljati, on tõenäoline, et seda püütakse kompenseerida lapse pärast liialt muretsemisega.
Mida teha?
Tuleks leida usaldusväärne lastearst, kellega saab avatult rääkida. Enamus lastearste on harjunud muretsevate vanematega ja nende töö osaks on selgitada, millised hirmud on õigustatud. Juhul kui praegune lastearst ei oska nõu anda, tuleks leida teine asjatundja.
Murede puhul, mis ei ole tervisega seotud – näiteks on lapsel matemaatika mõistmisega raskusi või tülid sõpradega – tuleks mõelda, kas olukorra parandamiseks saab ise midagi ära teha. Näiteks tasuks endalt küsida, kas laps vajab lisaks koolile eraõpetajat või kas probleemseid suhteid aitaks lahendada terapeudiga rääkimine. Kui lahendus end ise ilmutab, tuleks seda proovida.
Hirm ületab piiri, kui mure laste pärast segab elamist – näiteks, kui ei suudeta öösiti korralikult magada või tekivad tülid partneriga. Pideva pinge ja keskendumisraskuste korral tuleks rääkida arstiga või kohtuda ärevuse asjatundjaga.
Terrorism ja looduskatastroofid
Ohtlikus maailmas elamine ja meedia vahendusel vägivaldsete piltide nägemine võib ka rahuliku inimese närviliseks muuta.
Hirm on eriti kerge tekkima neil, kes kunagi turvalist ohustavasse olukorda on sattunud ning ei suuda seetõttu ootamatute olukordadega kohaneda .
Mida teha?
Tuleks paar minutit võtta, et kaaluda hirmutava sündmuse juhtumise tõenäosust (mitte võimalust). Faktide ja hirmude võrdlemisel on lihtsam tegelikkusega toime tulla, kuigi inimmõistus keskendub sageli kohutavatele sündmustele, mida uudistes kajastatakse.
Murega aitab toime tulle, kui mõelda plaan katastroofiks valmisolekuks. Tuleks üles kirjutada, mis kodu turvalisemaks muudab ning ettevaatusabinõud kasutusele võtta. Sel juhul saab edasi liikuda teades, et ohutuse tagamiseks on tehtud kõik võimalik.
Hirm ületab piiri, kui mure tõttu tehakse elus mõttetuid ümberkorraldusi – näiteks keeldutakse lendamast või ühistranspordiga sõitmast. Sellised hirmud võivad kujuneda kergeks ärevushäireks ning mõelda tuleks psühholoogi poole pöördumisele.
Tervis
Kõigil on tervise pärast vahel mure ning eriti kerge on hirm tekkima, kui nähakse olulisi inimesi haigestumas. Inimesed, kellel minevik on haigusterohke, muretsevad tervise pärast tõenäoliselt liiga palju.
Mida teha?
Põhjalik läbivaatus aitab selgitada, kas tervisega on kõik korras. Arsti tähelepanu tuleks juhtida ka murettekitavatele sümptomitele. Iseseisvalt võiks tervislikule eluviisile rõhku panna – näiteks toitumis- ja teisi harjumusi parandada.
Hirm ületab piiri, kui mure ei kao ka peale arsti korduvaid kinnitustusi haiguse puudumise kohta. Samuti on hirm ebaterve, kui ollakse veendunud, et kõik uudistes kajastatud haigused on endale külge saadud.
Kui mure tervise pärast elu üle kontrolli võtab, tuleks otsida professionaalset abi. Näiteks võib kognitiiv-käitumisteraapia aidata mõtlemise ümberkujundamisel ja hirmuga toimetulemisel.
Raha
Kõiki võivad ootamatult tabada suured väljaminekud, kas siis töökaotuse või haiguse ravi tõttu. Hirm on eriti kerge tekkima neil, kelle vanematel olid pidevad rahamured või kes usuvad, et raha annab neile turvatude ja teiste austuse. Vahel püüavad inimesed raha abil tasa teha puudujääke armastuses, võimus ja enesehinnangus.
Mida teha?
Tuleks jälgida, mille peale raha kulub ning üles märkida võlad ja kogutud summa. See näitab, kas rahamure on õigustatud. Samuti võiks mõelda raha tähendusele enda jaoks. Kui jõukus sümboliseerib näiteks turvatunnet, edu, uhkust või moraalseid väärtusi, tuleks leida enda soovide täitmiseks teised lahendused, mis ei seostu finantsseisuga. Õnne ja rahalist olukorda ei tasu võrrelda inimestega, kelle palganumbrid suuremad on, kuna see õhutab rahamuresid.
Hirm ületab piiri, kui iga kulutus tekitab halva enesetunde. Sel juhul soovitatakse pöörduda terapeudi poole, kes keskendub rahaprobleemidele.
Toimiv suhe
Igas suhtes esineb väljakutseid, eriti pikaajaliste paaride puhul. Hirm on eriti kerge tekkima neil, keda on kunagi maha jäetud või kes on lõhenenud peres üles kasvanud.
Mida teha?
Tuleks endalt küsida, kui tihti partneri peale vihastad või ärritud ja mis olukorras see tavaliselt juhtub. Probleemide üleskirjutamine aitab neid selgemini hinnata. Tasub mõelda, kui põhjendatud on hirmud ja kas tegemist võib olla lahendamata küsimustega, mida praegusele suhtele üle kantakse. Seejärel peaks leidma rahuliku aja partneriga siiralt ja mitte süüdistavalt rääkimiseks.
Hirm ületab piiri, kui peale iga riidu tundub, et suhe on lõhenemas või kui ei suudeta partneriga veedetud aega nautida. Igas suhtes esineb valestimõistmist, kuid partneri tüütamine küsimustega, mida ta tegelikult mõtles või tundis, võib selguse asemel tüli õhutada. Partneriga muredest rääkimisel võib abiks olla paarinõustaja. Kui probleem seisneb põhiliselt endas, võib üksi terapeudiga kohtuda.