Neli levinud müüti jooksmise kohta

Hommikune jooks on mitmekülgselt kasulik.

FOTO: SCANPIX

Enamasti räägitakse jooksmise kohta täitsa õiget juttu: see lihtne sport parandab tervist, aitab kaalu langetada ja tõstab tuju. Paraku levib ka valearusaami, mis võivad saada takistuseks neile, kellele võiks jooksmine tegelikult hästi sobida.

Hello Healthy võtab ette neli jooksmisega seotud müüti ja seletab lahti, miks neid ei tasu uskuda.

«Jooksmine teeb mu põlvedele liiga!»

Tõsi küll, et keha (kaasa arvatud põlved) saab joostes iga sammuga kerge hoobi. Uuringud on aga näidanud, et tegelikult jooksmine tugevdab põlvi ja liigeseid ning parandab ka luude tervist. Jooksutreener Ryan Bolton sõnab, et tervele inimesele ei saa jooksmine kahjulik olla. Jooks on inimesele väga loomulik spordiala. 

Et põlvede vigastamist vältida, vali korralikud jooksujalatsid. Kui sa ei tea, milliseid osta, pöördu suuremasse spordipoodi, kus on võimaliku su jooksuasendit analüüsida ja selle põhjal leida kõige paremad jalanõud, mis su jalgu õigesti toetavad. 

Jooksmisega alusta muidugi tasahaaval, lubades endal vahepeal kõndida. Anna oma kehale harjumiseks aega.

«Nii kui jooksma hakkan, võtan kõvasti alla.»

Jooksmine võib olla küll üks kõige tõhusamaid treeninguid, et kaalu langetada, kuid see ei pruugi tähendada, et hakkad kohe tulemusi nägema. Sel võib olla mitu põhjust alates jooksustiilist (väga pikk ja aeglane jooks võib hoida ainevahetuse staatilisena) kuni suurenenud söögiisuni välja (väga intensiivse treeningu järel võid tunda suurenenud isu, mille tõttu sööd rohkem). 

Kõige lihtsam meetod, kuidas jooksmisega kaalulangetamist endale kergemaks teha, on vältida enda liiga sagedast kaalumist. 

Kaal ei tee vahet rasval, lihastel, veepeetusel ega riietel, mida kannad. Kui sa tunned end hästi, sul on rohkem energiat ja märkad, et riided istuvad paremini seljas, siis see ongi tulemus, mille üle võid uhke olla. Jooksmine toimib.

«Jooksmisest piisab, muud trenni pole vaja.»

Küll oleks lihtne, kui piisaks vaid jooksmisest, et kogu keha saaks paraja treeningu. Kahjuks pole see nii kõikehõlmav treening, et ainult sellest piisaks. Parimate tulemuste nimel tuleks kombineerida kolm treeningvormi: kõrge intensiivsusega intervalltreening kiirendab ainevahetust; lihastreening kasvatab kaunid lihased, mis põletavad rasva; kardiotreening põletab lisakaloreid. 

Kui su eesmärgiks on kaalu langetada, muuda oma treeningud põnevamaks ja otsi vaheldust, et keha saaks mitmekülgsemat pinget. Teistsugused treeningud tulevad ka jooksmisele kasuks, sest muudavad sind vastupidavamaks ja aitavad vigastusi vältida. 

«Ma pole piisavalt sale/noor, et jooksma minna.»

Igaühest võib saada jooksja. Mine kas või vaata rahvaspordiüritustel osalejaid - neid on igas vanuses ja erineva kehatüübiga. Loomulikult ei saa jooksma minna, kui oled tugevalt ülekaaluline, aga kui see on su unistus, siis vaikselt alustades ja järjekindlalt treenides jõuad lõpuks ka oma esimesele maratonile. 

Täiskasvanuna võib olla jooksmisega alustamine üsna hirmutav, kuid see on täiesti tehtav - ka siis, kui sul pole sinu meelest «jooksja keha». 

Ära võrdle end teistega, kes on tegelenud jooksmisega juba ammu ja saavutanud oma tipu - nad on selleks palju vaeva näinud. Lõpetuseks sobivad hästi John Binghami sõnad: «Kui sa jooksed, siis sa oledki jooksja. Pole vahet, kui kiiresti või kui kaugele. Pole ka oluline, kui täna on su esimene kord pärast 20aastast pausi. See pole eksam, sa ei tee jooksulube, keegi ei anna sulle mõne aja pärast klubikaarti. Sa lihtsalt jooksed.»

Tagasi üles