Kuus moodust, kuidas riskid liiga kaua magades oma tervisega

FOTO: SCANPIX

Paljud inimesed näevad vaeva sellega, et hädavajalik unevajaduski ära katta, mistõttu räägitakse palju unepuuduse ohtudest tervisele. Samal ajal ei tohiks mööda vaadata faktist, et ka pidevalt liiga kaua magamine ei mõju tervisele enam hästi.

Inimeste täpne unevajadus on väga individuaalne, kuid enamik täiskasvanutest vajab öösel umbes 7-9 tundi und, et tunda end hästi ja olla päeva ajal tegus, kirjutab Huffington post.

Kui magad öösiti regulaarselt rohkem kui üheksa tundi, võib see olla märk varjatud tervisehädast, kuid see võib ka omakorda kergitada mitmeid terviseriske. 

Liiga kaua magamine võib tõsta depressiooniriski. 2014. aastal leiti täiskasvanud kaksikuid uurides, et pikemalt magades tõuseb inimese depressioonisümptomite esilekerkimise risk. Neil, kelle ööuni jäi 7-9 tunni sisse, oli depressioonisümptomite päritavus 27 protsenti, kuid neil, kes magasid 9 tundi või rohkem, oli depressioonisümptomite päritavus 49 protsenti.

See võib kahjustada aju. 2012. aastal avaldati kuus aastat kestnud uuringu tulemused, mis näitasid, et ajufunktsioon kehvenes neil eakatel naistel, kes magasid kas liiga palju või liiga vähe. Selle aja jooksul vananes nende naiste aju nii palju kiiremini, mis on võrreldav kahe aasta jagu vananemisega. 

Selle võttu võib olla raskem rasestuda. 2013. aastal analüüsisid Korea teadlased uneharjumusi 650 naisel, kes läbisid kehavälise viljastamise. Leiti, et kõige paremini jäid rasedaks need naised, kes magasid öösel 7-8 tundi ja kõige raskemini rasestusid need, kes magasid öösel 9-11 tundi. Siiski tuleb tõdeda, et see leid ei ole väga kindel tõestus, et liigmagamine rasestust takistaks, sest nagu uuringu juht doktor Evan Rosenbluth toona selgitas, on viljatusega seotud väga palju erinevaid tegureid, mida on raske kontrollida. 

Liiga kaua magamine võib suurendada diabeediriski. Kanadas tehtud väikese uuringuga leiti, et inimestel, kes magasid öösel rohkem kui 8 tundi, oli järgneva kuueaastase perioodi jooksul kaks korda suurem risk glükoositaluvuse häireks või haigestumiseks teise tüübi diabeeti kui neil, kes magasid 7-8 tundi. Seda isegi kontrollitud kehamassiindeksi puhul.

See võib põhjustada kaalutõusu. Samad uurijad jälgisid ka kohalike elanike kehakaalu kuueaastase perioodi jooksul ning leidsid lisaks, et kõige rohkem võtsid kaalus juurde need, kes magasid kas liiga vähe või liiga palju. Uuringu jooksul võtsid 25 protsenti suurema tõenäosusega viis kilo juurde need, kes magasid öösel 9-10 tundi. Kusjuures seda isegi siis, kui nad jälgisid oma toitumist ja olid füüsiliselt aktiivsed.

Liigne uni võib kahjustada südant. 2012. aastal tutvustati Ameerika Kardioloogiakolledži kohtumisel uuringut, millega tõestati, et igaöise 8-9-tunnise unega kaasneb suurenenud südamehaiguste risk. Teadlased analüüsisid üle 3000 patsiendi andmeid ja leidsid, et pikalt magajatel on ka kaks korda suurem risk haigestuda angiini ja 1,1 korda suurem risk haigestuda südame isheemiatõppe.

Tagasi üles