Järjest noorematel Eesti naistel diagnoositakse emakakaelavähki

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis haigestub emakakaelavähki 3,5 korda rohkem ja selle tagajärjel sureb viis korda rohkem naisi kui Soomes.
Eestis haigestub emakakaelavähki 3,5 korda rohkem ja selle tagajärjel sureb viis korda rohkem naisi kui Soomes. Foto: Toomas Huik / Postimees

Eestis saab igal aastal ligikaudu 160–195 naist emakakaelavähi diagnoosi. Kuigi haigestumuse kõrgpunkt langeb 40.–50. eluaastatesse, tabab haigus üha nooremaid naisi.

Vähiliidu andmetel on emakakaelvähki haigestumuse ja suremuse näitajad Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrged – eestlased on esimese seitsme seas. Eestis haigestub sellesse 3,5 korda rohkem ja selle tagajärjel sureb viis korda rohkem naisi kui Soomes.

Sellel aastal saadab haigekassa nimelised kutsed emakakaelavähi sõeluuringule 1960, 1965, 1970, 1975, 1980 ja 1985. aastal sündinud ravikindlustatud naistele. Uuring on ravikindlustatud naistele tasuta ning kõik kutse saanud naised on oodatud sõeluuringus osalema.

Uuringul osalemiseks ei pea kutse saamist ära ootama, sest uuringule võib registreeruda juba täna. Selleks tuleb helistada teile sobivasse tervishoiuasutusse, kus kontrollitakse sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, kehtiva ravikindlustuse korral on uuring tasuta.

Emakakaelavähi (EKV) eelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. EKV haigestumust ja suremust on võimalik vähendada vähieelsete seisundite avastamisega sõeluuringul ja HPV-vastase vaktsineerimisega. Õigeaegselt avastatuna on see haigus kergesti diagnoositav ja ravitav.

Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. Emakakaelavähk on algul tunnusteta, seepärast tuleks naistel käia tegemas PAP-testi 2–3 aastase vahega.

Kõik perearstid saavad 2015. aasta veebruaris info, kes nende nimistu naistest sel aastal uuringule kutsutakse. Perearst saab naisi täiendavalt teavitada uuringul osalemise vajalikkusest, samuti vaadata, millisele aadressile on kutse saadetud.

Kui naine on kutsutavate nimekirjas, ent ei ole aadressimuutuse tõttu või muul põhjusel kutset kätte saanud, saab ta helistada ja ennast uuringule registreerida sõeluuringuid teostavas raviasutuses ning uuringule tulles on aluseks isikut tõendav dokument.

Sõeluuringute kohta on võimalik infot küsida oma perearstilt, haigekassa infotelefonilt 16363 või vaadata täiendavat infot haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee/ennetus.

Naistearstid soovitavad emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks:

  • regulaarset kontrolli naistearsti (perearsti) juures
  • emakakaelavähi sõeluuringul osalemist (vajalik ka juhul kui naine on HPV vastu vaktsineeritud)
  • HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimist enne suguelu algust (selle eest tasub inimene ise täies ulatuses)
  • sugulisel teel levivatest haigustest hoidumist (näit klamüüdia)
  • paljude seksuaalpartnerite vältimist ja mittesuitsetamist
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles