Kuidas leida töö, mis sulle meeldiks

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Ka kõige meeldivama tööga võivad kaasneda omad miinused, ent siiski on parem, kui leiad töö, mis sulle üldiselt meeldib. Cosmopolitan.com uuris neljalt naiselt, kuidas nemad leidsid töö, mis neile tõepoolest meeldib.

«Leidsin ettevõtte, millesse ma usun.»

Cara Bondi, firma Seventh Generation tootearenduse juht, tundis ühel hetkel, et elab justkui topeltelu. Kui tema «tõeline mina» elas tervislikult ja õnnelikult, hoidis tema «töö mina» omaette ega julgenud esitada küsimusi selle kohta, kuidas ettevõtte tegevus teeb keskkonnale liiga. Kui Bondi abikaasa saadeti töö tõttu Vermonti, muutus ka naise tööalane elu. Ta asus tööle ettevõttesse Seventh Generation, mis toodab keskkonnasäästlikke majapidamisvahendeid. «Ma ei pea enam kahtlema, kas ma ajan õiget asja või mitte. Ma olen oma tööga rahul ja saan öösiti muretult magada,» sõnas Bondi.

Järgi tema eeskuju: kui sul on kindlad põhimõtted, mis peavad tööandja omadega ühtima. Jälgi huvipakkuvaid ettevõtteid sotsiaalmeedias ja tutvu ka nende kodulehtedega.

«Ma püüdlesin selle poole, mis oli minu jaoks tähtis.»

Beverly Bond, grupi Black Girls Rock! asutaja ja tegevjuht, hakkas juba noorena vinüülplaate koguma. Klubides käies tegi ta alati diskoritega juttu, kuid ta ei arvanud kunagi, et muusika võiks tema jaoks olla midagi enamat kui hobi. Bond tegeles vahepeal ka modellindusega ja kuigi palk oli korralik, tundis ta end alati ebakindlalt. «Mulle öeldi pidevalt, et ma pole piisavalt hea,» rääkis ta. «Modellitöö ei peegeldanud seda, kes ma oma südames olin.» 2000. aastal hakkas Beverly Bond käima pidudel plaate mängimas. Kuigi ta tundis, et oli leidnud oma unelmate töö, pani teda muretsema see, kuidas kujutati muusikavideotes ja üldse muusikatööstuses mustanahalisi naisi. «Ma pidin tegema midagi, mis andis mustanahalistele naistele märku, et ka nemad on olulised,» nentis Bond. 2006. aastal lõi ta grupi nimega Black Girls Rock! See polnud lihtne, kuid naine jäi oma eesmärgile kindlaks ja 2010. aastaks oli Black Girls Rock! sõlminud lepingu telekanaliga BET (Black Entertainment Television). 

Järgi tema eeskuju: Bondi jaoks oli oluliseks pöördepunktiks see, kui ta käis näitlemistunnis ja õppis, kui oluline on jääda endale truuks. Mõeldes sellele, mis oli tema jaoks oluline, mõistis naine, et peaks üritama karjääri teha muusikamaailmas. Bondi sõnul on ta edu saavutanud tänu sellele, et suhtub oma töösse kirega.

«Ma käisin välja uue idee.»

Alyona Minkovski, HuffPost Live'i saatejuht ja produtsent, töötas ka eelnevalt saatejuhina, kuid HuffPostiga liitudes pidi ta oma fookust muutma - kui enne tegi naine pigem tõsiseid saateid, siis Huff Post Live'is hakkas ta tegema meelelahutuslikke saateid. «Mulle tundus, et ma vedasin alt end ja oma publikut, kes oli mind aastate jooksul jälginud,» ütles Minkovski. Ühel kohtumisel oma ülemusega käis Minkovski välja uue idee, kuidas ta saaks teha veidike tõsisemat saadet. Ülemus oli tema ideega nõus ja sellest sündis päevakajaline saade «Free Speech Zone».

Järgi tema eeskuju: Minkovski ei hakanud kohe uue tööandja juures oma mõtteid välja käima, ta ootas umbes aasta, et saada kogemusi, kontakte ja et tal poleks enam «värske tulija» mainet. Tänu sellele suutis ta oma ideed esitleda enesekindlamalt. 

«Vahetasin töö äriettevõttes heategevuse vastu.»

Saundra Pelletier, mittetulundusühingu Woman Care Global tegevjuht, töötas eelnevalt ravimitööstuses ja oli oma töös väga edukas: ta sai kümne aasta jooksul seitse korda ametikõrgendust ning oli lõpuks kõrgel juhtival kohal. Pelletier'i juhitud ettevõte tootis rasestumisvastaseid vahendeid ja naise sõnul oli tema jaoks oluline mõte, et nad aitavad «naistel oma elu planeerida». Ent mida kõrgemale ametikohale ta tõusis, seda kaugemale liikus ta seksuaaltervist puudutava valdkonna juurest. See sai tema jaoks määravaks. Pelletier andis sisse lahkumisavalduse ja temast sai heategevusühingu Woman Care Global tegevjuht. Tegemist on MTÜ-ga, mis aitab muuta rasestumisvastaseid vahendeid naistele paremini kättesaadavaks. «Ma olin enne pragmaatiline pessimist. Nüüd annab töö mulle aga lootust,» sõnas ta.

Järgi tema eeskuju: «Naised jäävad halbadesse olukordadesse, kuna nad ei taha omale tõde tunnistada,» ütles Pelletier. Pärast ravimifirmast lahkumist hakkas naine kaht päevikut pidama: üks oli must ja teine punane. Musta päevikusse kirjutas ta asjad, mis talle ei meeldinud või mis oleks võinud ravimifirmas töötades teistmoodi olla. Punasesse päevikusse kirjutas ta asjad, mida tema ja teised olid hästi teinud ning mida võiks tulevikus korrata. Teda aitas ka see, kui ta sai oma sõpradele rääkida, et vajas muutust. «See võib kõlada igavalt, kuid kõigepealt tuleb seda endale valju häälega tunnistada,» ütles Pelletier. «Tunnista, et su elu vajaks sügavamat mõtet.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles