Stilist tuletab meelde: teatris ei käida kui kodune talupoeg

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Janar Juhkov
Janar Juhkov Foto: Viktor Burkivski

Detsembrikuu on jõulukuu. Jõulude ajal käivad paljud teatris ja seda teevad ennekõike noored koolidest. Tihti teatris käies võib näha seinast-seina erinevaid inimesi, kes ei väsi üllatamast. Kas tõesti on tänapäeva noorte arvates teater koht, kuhu minnakse koduriietes? 

Teatris inimesi jälgides näeb, et võrreldes tänapäeva noorega on vanem generatsioon alati väga korrektne ja viimseni lihvitud. Kui vanem inimene teab mõistete «kohusetunne» ja «õigused» tähendust, siis noortel on see ümber vahetanud sõnadega «ülbus», «ükskõiksus» ja «vastutustundetus». Nende jälgimine on kui omaette nähtus, mis paljudel juhtudel mõjub pimestavalt.

Teatris käimine on ettekavatsetud tegevus ja meelelahutus. Inimesed teavad, et peavad kindlal kuupäeval ja kellaajal teatrisse jõudma. Selleks peaksid nad ka väljanägemise nimel pingutusi tegema. Kus siis kanda kauneid kleite ja uhket triiksärki kui mitte teatris?

Noorte neidude puhul on tavaks saanud kleitide pikkuseks selline, mis juba lõpeb, kui ei jõua alatagi. Poisid tulevad tossudes, rebenenud või maani keskkohaga teksastes ja väljaveninud kampsunites. Mugavad riided on lubatud eelkõige vabaõhuüritustel. Kõrvalt aga näed vanemat generatsiooni, kes astub uksest sisse viimseni lihvitult.

Muidugi on riietumistavad teatris igas riigis erinevad. Kuid reeglina koduriietega teatrisse etendusele ei minda. See pole eetiline.

Teatrisse tulekuks peaks aega varuma. Eetiline oleks jõuda teatrisse kohale kõige vähem 15 minutit varem. Selle ajaga saab käidud tualetis ja sättida end peegli ees. Teatri garderoobis ja tualettide eesruumis on peeglid just seepärast, et inimesed saaksid teha viimase lihvi, enne kui saali sisenevad. Kuid hilinemine on andestamatu. See näitab lugupidamatust näitlejate ning teiste pealtvaatajate suhtes. Näitlejad on ju etenduse eel palju vaeva näinud ning viisakas riietumine ja õigeks ajaks kohale tulemine on austus näitleja ja teatri vastu.

Naisel võiks garderoobis olla vähemalt üks lihtne teatrikleit. See ei pea olema musta värvi. Tuhandete värvide seast võiks valida tumesinise, bordoo, lilla või punast värvi teatrikleidi. Kindlasti võiks riidekapis olla üks korralik kostüüm, mida saab erinevatel kordadel kanda väga erinevalt. Nii meestel kui ka naistel peaksid olema korralikud kingad, sest kingadest saab aru, mis inimesega on tegu. Samuti ehib naist korralik käekott ja ehtelaekast ei tohiks puududa ka pärlikee. Pärlikee on alati aegumatu. Mehel võiks aga olla garderoobis vähemalt kaks ülikonda. Üks tumesinine või hall ülikond ja teine must ülikond. Ärme unustagem, et must ülikond asendab frakki. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles