Vegani stiilis sügis

Valgamaa metsade vahel: Sandra Vungi hooaja lemmikute, kõrvitsalistega – «Ma ei soovi toetada liha-, piima- ja munatööstusi, kus tundlik elusolend on lihtsalt triipkoodiga produkt. Nii on loomadele, südametunnistusele, tervisele, maitsemeeltele ja loodusele parem,» põhjendab ta taimse toidu eelistamist.

FOTO: Rain Pohlak

Üks Eesti esiveganeid Sandra Vungi, kes hiljuti sai valmis oma teise, seekord taimsetest magustoitudest kõneleva raamatu, jagab sügisretsepte kõrvitsa, peedi ja õuntega, mis võiksid ahvatleda ka neid, kes muidu taimetoiduga ei piirdu.

Kõrvits on kindla peale üks, milleta taimetoidu eestkõneleja, vegan Sandra Vungi Valgamaa padumetsas oma murukatuse, päikesepaneelide ja kiire 4G-internetiga väikese palktare köögis sügisel kuidagi läbi ei saa.

Just enne intervjuud oli ta valmistanud mõnusa kõrvitsaroa. Lõikas kõrvitsa kuubikuteks, segas õli, soola, karripulbri ja tüümianiga ning pistis ahju. Kui kõrvits oli pehme, valas selle üle kookospiimaga ning lasi veel natuke ahjus küpseda.

«Imemaitsev. Sõin seda koos kartuliga, aga ka riisiga sobib hästi,» räägib Sandra, kel tegelikult on kohe välja tulemas ka kolmas kokaraamat, küll ingliskeelne – «Vegan Dinner Party», veganite õhtusöök. See ilmub novembris USAs New Yorgis, läheb müüki Ameerika raamatupoodidesse ja amazon.com-ist saab seda juba praegu eeltellida.

Rõskel ajal ahjuroog

Teine tema kodune lemmikviis kõrvitsast midagi mõnusat teha on seda riivituna koos sibula, soola ja pipraga pannil tibake praadida ja siis mõne muu roa juurde serveerida. Või siis koos porru, sidrunimahla, õli, kübekese karri ja soolaga mahlaseks toorsalatiks segada, sest toores kõrvits sisaldab hulga kasulikke ained, näiteks karotiini on selles rohkem kui porgandis.

Muidugi kuuluvad retseptilehe taimetoit.ee perenaise, kokakoolituste tegija ja death metal’i bändi Neoandertals trummarina tuntud Sandra sügismenüüsse ka kõrvitsa püreesupid, lisaks muffinid šokolaadinööpidega, mille küpsetamisel läheb käiku raamaturetsept ta enda «Taimsetest magustoitudest». Veel armastab ta sügiseti kasutada rohkelt juurvilju, eriti juursellerit, porgandit ja peeti.

Tänavune peedihitt on tal peedi-läätsesupp, kus peedi magususest, läätsede toekusest ja loorberi maitsenüansist saab maitsev ja soojendav leem. Juursellerit riivib Sandra aga koos kaalika ja õuntega salatiks või lisab kuubikutena ahjuroogadele, suppidele, hautistele – rõskemal ajal hakkab toekamate soojade toitude järele ju eriti isutama, ütleb ta. See käib ka rammusate kaunviljade kohta, millest tema käe all valmivad enamasti hõrgud põldoa-tomatipada, hernekotletid, läätse-kartuliroog, taimsed pasteedid.

Ühtki neist sügissaadustest pole tal kahjuks veel päris omast käest võtta, sest aed ta enda ja elukaaslase kätega ehitatud maja ümber – ka palgid toodi metsast ja töödeldi ise – alles tuleb. Peale muu igapäevase, mida söögiks kõige rohkem kulub, nagu kartul, peet, porgand, suvikõrvits ja sibul, kavatseb ta aias kindlasti maha panna ka ürte. «Tilli, peterselli, basiilikut. Ning koriandrit, hõrku maitsetaime, mida olen väga armastama hakanud, kuid mis poes on liiga kallis,» räägib Sandra.

Paremat Napoleoni ei tea

See-eest jagub sealkandis kõvasti metsaande. Praegu nopib Sandra  ümberkaudsetest metsadest veel jõhvikaid, mida siis näiteks vesihoidisena säilitab ja talvel morsiks teeb või muffinitesse suskab.     

Neile aga, kes värske kokaraamatu valguses taimsesse magusasse skeptiliselt suhtuvad, ütleb Sandra, kelle köök raamatu tegemise ja retseptide loomise ajal tihti keedukreemi järele lõhnas või šokolaadipurust mustas, et magus peab olema ikka «magus ja rammus toit». «Muidu ei tasu desserditegu ju ette võttagi!» arvab ta. Ja lisab, et isegi koduse õunakoogiklassika saab vabalt veganite (nemad ei söö ka mune ega piimasaadusi) klassi sobitada. Pool aastat kokanduslikke katsetusi näitas – üllatus-üllatus! –, et ka kohevat rullbiskviiti, kreemikringlit ja moorapäid on võimalik teha ilma ühegi loomse toiduaineta. Ning et kookospiimast saab valmistada võrratult rammusat vahukoort. Või et küpsised tulevad mõnusalt krõbedad ja viivad keele alla ka ilma margariini või võita.

«Mu ema legendaarne Napoleoni tort, millest ma raamatusse sidrunise sojapiimast keedukreemiga veganivariandi välja mõtlesin, maitseb luksuslikult ja kogu suguselts on sellest vaimustuses. Ütlen, käsi südamel, et paremat Napoleoni pole elus keegi söönud!» kinnitab  Sandra neile, kes seda katsetada kavatsevad. Olulisim, mida ta taimsete küpsetiste puhul silmas soovitab pidada, on järgida täpselt retsepti. Seda nii koguste, ahjukraadide kui ka koostisainete osas.

Soolane kõrvitsa ja kaera ahjuroog

•    3–4 sl päikesekuivatatud tomatite õli

•    3 sibulat

•    2 tl soola

•    1 tl kuivatatud tüümiani

•    1,1 kg riivitud kõrvitsat

•    250 g täistera kaerahelbeid (mitte kiirkaerahelbeid)

•    480 ml vett

•    10 päikesekuivatatud tomatit õlis

•    400 g purk kookospiima

•    2 sl sojakastet või tamarit

•    1 tl karripulbrit

Pane ahi 200 kraadi juurde eelkuumenema. Aja paksema põhjaga potis või sügavas pannis õli kuumaks. Lisa peeneks hakitud sibulad, teelusikatäis soola ja tüümian. Sega ja lase paar minutit praadida. Lisa riivitud kõrvits ja lase 10 minutit podiseda. Lisa kaerahelbed ja vesi ning lase 5 minutit podiseda. Lisa veel teelusikatäis soola, hakitud päikesekuivatatud tomatid, kookospiim, sojakaste ja karripulber. Sega ning lase veel 5 minutit podiseda. Vala kogu segu õliga määritud ahjuvormi ning küpseta 200 kraadi juures 30 minutit.

Peedi-läätsesupp

•    3–4 sl õli

•    1 sibul

•    600 g peedikuubikuid (toorest, kooritud peedist)

•    2 loorberilehte

•    2 l keevat vett

•    180 g rohelisi läätsi

•    2–3 kartulit

•    2 marineeritud kurki

•    500 ml tomatimahla

•    2,5 tl soola

Aja potis õli kuumaks. Lisa peeneks hakitud sibul. Prae paar minutit, kuni see on kergelt kuldpruun. Lisa peedikuubikud ja loorberilehed. Sega ja prae minutike. Lisa vesi ja läätsed. Keeda keskmisel tulel kaane all, kuni peet ja läätsed on peaaegu pehmed (umbes 30 minutit). Lisa kartulikuubikud ja hakitud marineeritud kurk. Keeda, kuni kartul on pehme. Lisa tomatimahl ja sool ning lase veel paar minutit podiseda. Paku koos maitserohelisega.

Loe ka neid

Tagasi üles