/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise programmi koordinaator Elis Haan kirjutab Lastekaitse liidu ajakirjas «Märka last», et Tervise Arengu Instituudi statistika järgi on uute psühhiaatriliste haigusjuhtude arv kuni 19-aastaste vanusegrupis viimasel kolmel aastal pidevalt kasvanud.
Kui 2011. aastal oli kuni 19-aastaste vanusegrupis uute psühhiaatriliste juhtude arv üle 8 000, siis 2013. aastal oli see arv juba üle 9000. Samuti on tõusnud psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud isikute arv kuni 14-aastaste vanusegrupis, mis 2011. aastal oli u. 7200 ja 2013. aastal üle 8600.
Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et tõusnud on lapseea arenguhäirete, meeleolu- ja käitumishäirete arv ning samuti ainete tarvitamine noorte hulgas. Eestis on SEYLE 2011.a. uuringu andmetel depressiooni esinemine 13-15 aastaste vanusegrupis umbes 10 protsenti ning ESPAD 2011.a. uuringu järgi on 15-16 aastaste vanusegrupis 55 protsenti olnud purjus.
Kuna laste vaimse tervise probleemide hulk ühiskonnas kasvab, siis on oluline laiendada ja parendada ka vaimse tervise teenuste kättesaadavust. Seejuures on oluline tagada abi kättesaadavus võimalikult inimese elukoha lähedal ja arendada hästitoimiv võrgustikutöö erinevate spetsialistide vahel, kes lapse ja pere probleemidega kokku puutuvad.
Norra toetuste abil panustab Eesti riik oluliselt laste vaimse tervise valdkonna arendamisse. Programmi «Rahvatervis» raames luuakse neli laste vaimse tervise keskust Tallinna, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Ida-Virumaa piirkonda. Keskused luuakse haiglate baasil, vastavalt Tallinna Lastehaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu haigla ja Ida-Viru Keskhaigla - koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi-i Ja Põhja – Eesti Regionaalhaiglaga, mis pakuvad nii statsionaarseid, vastavalt Tallinnas, Tartus ja Viljandis, kui ka ambulatoorseid vaimse tervise teenuseid lastele ja peredele. Sealhulgas laiendatakse statsionaarsete teenuste voodikohtade arvu Tallinnas ja Tartus ning piloteeritakse uusi ravimeetodeid, et pakkuda vaimse tervise teenuseid abivajaja elukohas ja toetada lapse ning perega tegelevaid spetsialiste keeruliste juhtumitega toimetulemisel.
Projekti de «Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse loomine» ja «Ida-Virumaa vaimse tervise keskuse loomine lastele ja noorukitele» raames on teatatud, et ambulatoorsete teenuste kättesaadavuse suurendamiseks alustasid septembris 2014.a. piirkondlikud vaimse tervise nõustamismeeskonnad Lõuna-Eesti, Põlva, Valga, Narva ja Ida-Viru Keskhaigla juures. Kõikides piirkondlikes meeskondades alustavad tööd vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja ja psühholoog.
Piirkondliku nõustamismeeskonna spetsialistid oskavad hinnata, kas lapse/nooruki probleem kuulub meditsiini valdkonda või on tegemist hoopis hariduse, lastekaitse, sotsiaaltöö või õiguskaitse valdkonda kuuluva probleemiga. Kui spetsialistide hinnangul on tegemist lapse vaimse tervise probleemiga, mille lahendamine vajab meditsiinilist sekkumist, siis saavad spetsialistid otsustada sedagi, kui kiiresti ja kuidas abi korraldada. Vaimse tervise keskuse spetsialistide abile saab toetuda ka siis, kui abivajaja on vaimse tervise probleemide tõttu viibinud uuringutel või ravil haiglas ning vajab edasist jälgimist, ravi ja/või psühhoteraapiat. Selline abi korraldus aitab ära hoida tervisliku seisundi halvenemist ning toetab laste ja noorte aga ka perede toimetulekut.
Loodavad laste vaimse tervise keskused ja piirkondlikud vaimse tervise nõustamismeeskonnad panustavad ka võrgustikutöö edendamisele sotsiaal ja haridussektoriga. Efektiivsema võrgustikutöö edendamiseks toimuvad koolitused ja juhtumipõhised supervisioonid lastekaitse-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna töötajatele. Teadlikkuse tõstmine laste vaimse tervise probleemidest ja tulemuslikest sekkumistest aitavad parandada spetsialistide vahelist koostööd ning ennetada probleemide süvenemist. Rahvusvaheline praktika on näidanud, et valdkondadevaheline integreeritus, varane märkamine ja õigeaegne sekkumine aitavad ennetada vaimse tervise probleemide kasvu ning samuti aitab õigeaegne sekkumine kohaneda psüühikahäiretest tulenevate raskustega.
Programmi «Rahvatervis» üldeesmärgiks on rahvatervise parandamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervishoius. Programmi peamised tegevused on seotud just vaimse tervise teenuste arendamise, kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamisega, s.h. veebipõhiste vaimse tervise ja reproduktiivtervise alaste teenuste arendamine. Lisaks keskendub programm tervisliku käitumise edendamisele, elustiilist põhjustatud haiguste ennetamisele (sõltuvusainete tarvitamise ennetamine) ja nakkushaiguste ennetamisele ning ravile vanglates.
Programmi kogu eelarve on 10 484 706 eurot, millest Norra Kuningriigi toetus on 8 912 000 ja Eesti riigi kaasfinantseering 1 572 706 eurot.
Programmi elluviimist koordineerib Sotsiaalministeerium koostöös Norra Rahvatervise Instituudiga. Programmi lõpptähtaeg on 30.04.2016. Täpsem info programmi tegevustest on leitav aadressil http://vana.sm.ee/norra-programmi-uldleht/rahvatervise-programm.html