/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
Septembri saabudes kihab kogu elu koolialguse uudses rütmis. Oktoobriks jõuab kohale aga rutiinimaigulisem kulgemine – põnev sisseelamisaeg on möödas, nüüd on aeg tõsiseks tööks, kirjutab Lastekaitse liidu ajakirjas «Märka last» noorte vaimse tervise portaali Peaasi.ee semiootik Merle Purre.
Kool – keskkond, kus noored veedavad suure osa oma ajast, toob tihti enesega lisaks tarkusele kaasa ka tubli koorma stressi. Sel aastal ilmunud laste heaolu uuringust selgub et pea pooled 11-15 aastastest noortest ei hinda oma tervist heaks. Suurem osa tervisega seotud kaebustest puudutavad vaimset tervist, on ärevuse või depressiooni tunnused - nagu peavalud, närvilisus, kurvameelsus. Mis mureallikad ohustavad noorte vaimset tervist? Kuidas saaks ulatada abikäe?
Iga ööpäev kestab ikka ja alati kakskümmend neli tundi, ei sekunditki vähem ega rohkem. Koolinoortel näib tihti sellest ajast eriti teravalt puudu jäävat. Suure ampsu haukavad nii koolitunnid ise kui nendeks õppimine, samuti trennid ja huviringid. Ka sotsiaalne elu on heaoluks tähtis, mistõttu ei tasuks unarusse jätta suhtlemist sõpradega, olgu siis veebi vahendusel või ekraanivalgusest eemal. Gümnaasiumiklassides on aina rohkem noori, kes lisaks koolipingile ka töökohal vaeva näevad. Kõik see nõuab sageli aja näpistamist unetundide arvelt, kuid nõnda nõrgeneb märgatavalt ka vaimne tervis. Lisapingena võivad mõjuda vanemate ootused õppeedukuse suhtes ja lähenevad eksamid, mille tulemustest olenevad edasiõppimiseks avanevad uksed.
Kuidas suhtuvad kaaslasi tabada võivatesse vaimse tervise probleemidesse aga noored ise? Siinkirjutaja läbiviidud grupiintervjuudes on hulk noori arutlenud just neil teemadel. Kui kõneluse alla tuli olukord, kus mõne sõbra või pereliikme käitumisse sugeneks psüühikahäire tunnused, väljendati peamiselt soovi aidata – toetada, rääkida, olemas olla. Ometi tõdeti aga sedagi, et raskema psüühikaprobleemiga õde-venda pigem ignoreeritaks ning hoitaks temast eemale. Psüühikahäireid stigmatiseerivaid vaateid tundub mõnes aspektis enam leiduvat just teismeea nooremas pooles. Kel eluaastaid vähem, sel on tihti raskem samastuda neile kirjeldatud olukorraga. Viie-kuueteistaastaste ja vanemate intervjueeritute arvamused psüühikahäirete teemadel näisid olevat selgemalt välja kujunenud ning toetusid suuremale isiklikule kogemuspagasile – näiteks on käidud psühholoogi juures või tuntakse mõne vaimse tervise probleemiga tegelenud sõpru. See näitab aga aina varasemas eas noorte teadlikkuse tõstmise olulisust.
Noorte eelmainitud reaktsioon probleemi käes kannatajast eemale hoida ja teda ignoreerida viib aga edasi väga olulise aspekti juurde. Üksildus ja kõrvalejäetus on läbivad märksõnad noorte probleemide temaatikas. Üksindus võib olla nii murede põhjus kui ka tõsisemate häirete tagajärg. Vajadusele noore vaimsele tervisele suuremat tähelepanu pöörata võib viidata näiteks muutus seltskondlikkuses. Nii varem seltskondliku nooruki eemalehoidlikkus kaaslastest kui ka pigem erakliku iseloomuga õppuri järsult tekkinud vali suhtlusrohkus võivad vahel osutada muutustele suuremas plaanis. Sügavamat pilku nõudvate märkide sekka kuuluvad näiteks probleemid unega või varasemast märkimisväärselt suurenenud või vähenenud söögiisu, kergemini tekkivad konfliktid või endassetõmbumine, motivatsioonipuudus, kindlasti õpitulemuste langus. Keerukaks teeb antud teema asjaolu, et mitmed neist ilminguist võivad olla murdeeas tavapärased; vanuselist eripära ei tohiks aga näha ainsa võimaliku seletusena.
Lõpetuseks tasub küsida ehk raskeim küsimus, olgu mureks siis koolistress, suhteprobleemid või vaimse tervise häired: kuidas aidata? Olulisim vastus peitub teadmistes. Selge see, et «õige vastus» on, et noortega tuleb rääkida, küsida neilt «Kuidas sul päriselt läheb?» ning pakkuda tuge. Ja nii see ongi. Kuid selleks, et olla tõeliselt abiks, tuleb vältida eelarvamuslikke arusaamu ning viia end kurssi probleemide ja häirete olemusega. Noored, kes alles hakkavad oma elu kogemuste- ja arvamustekohvrit täitma, saavad eelkõige kasu kinnitusest, et nende mured on tõelised ja olulised ning nendele abi otsimine on õige samm. Ja kas ei mõju meile kõigile kainestavalt tõsiasi, et pea iga kolmas inimene kogeb oma elu jooksul mõnd psüühikahäiret? Nii saame nooremale põlvele, kelle arusaam sellest müstilisest nähtusest nagu «normaalsus» on alles paika loksumas, näidata, et nad ei ole kaugeltki üksi. Hirm üksilduse ees ei peaks olema noorte suurim ühisnimetaja. Andkem oma panus, et selleks võiks saada hoopis mõistmine.
Abivõimaluste kohta saab lähemalt lugeda ja küsida noorte vaimse tervise portaalist Peaasi.ee, noortele pakub psühholoogilist nõustamist Lahendus.net. Eriline.ee veebilehel saab kogemusnõustamist söömishäirete probleemidega noortele ning tegutseb vastavatud foorum.
Peaasi.ee tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014 Rahvatervise programmi raames. Eestis on Rahvatervise programmi koordinaator Sotsiaalministeerium.