Jalgrattahooaeg saab varsti läbi. Selle aastaga on minu 5-aastastest tütardest saanud kõvad jalgratturid ja nii võib meid tihti leida mõnelt jalgrattateelt. Nad on igati osavad sõitjad, kuid, tõsi, liiklemisreeglid vajab muidugi veel pidevat meeldetuletamist. Paraku aga ei möödu aga ükski meie sõit nii, et ma hoopis suuremate, täiskasvanud inimeste liiklemiskultuuri peale kulmu ei peaks kergitama.
Tavaliselt olen pärast tunniajast rattaringi keskmisest kähedama häälega, sest kogu aeg tuleb lastele meelde tuletada, et «sõida paremal pool teeservas», «sõida otse, mitte ära vingerda», «ära pidurda suvaliselt», «ära sõida teisele otsa», «möödu vasakult» jne.
Kuid mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Nimelt hämmastab mind väga, kuidas mitte kõik trenni teha uhavad spordiharrastajad või iga päev töö-kodu trajektooril rattaga liikuvad inimesed ei tea tegelikult elementaarseidki liiklemis- ja viisakusreegleid või siis lihtsalt ei viitsi neid järgida. See on kummaline, sest kui 5-aastaselt ootame me kõik, et ta igati viisakalt ja teisi arvestavalt käituks, siis vähemalt seda ootaks liikluses ka kogenumatelt sõitjatelt.
Kui see oleks minu võimuses, siis õpetaksin suurtele ratturitele ikka ja jälle neid reegleid ja põhimõtteid:
Sõida paremal pool teed, alati! Mina tuletan seda oma lastele koguaeg meelde ja nõuan seda järjekindlalt. Aga väga paljud sporditegijad ja muidu harrastajad ei pea kahjuks seda reeglit millekski ja kulgevad täiesti kuidas juhtub. See võib olla väga ohtlik.
Möödu eessõitjast vasakult poolt. Elementaarne ju, et möödasõit toimub samamoodi nagu autoga seda tehakse - vasakult. Mitte aga paremalt või hoopis sinka-vonka laste vahelt.
Kui näed tee peal lapsi, siis võta veidi hoogu maha. Jah, ma teen kõik endast oleneva, et nemad liikleksid viisakalt, kuid paraku on nad siiski lapsed - etteaimamatud. Ja mõnikord on nende kulgemine sarnane browni osakeste liikumisele.
Möödu lastest suurema ringiga. Ma saan aru, et enamikel sõitjatel on käsil trenn ja on jube tüütu mingite jõnglaste pärast poognaid teha. Samas aga on laste puhul aga äärmiselt mõistlik sõita neist mööda veidi suurema kaarega, mitte aga napikaid tehes.
Ära tilista möödudes ilma põhjuseta kella! Laps võib ehmatada ja täpselt sulle rataste alla keerata või sulle ette kukkuda.
Ära sõima ja õienda! Me kõik tahame, et meie lastest kasvaksid sportiarmastavad inimesed. Seda aga on väga raske saavutada, kui väikestesse liiklejatesse suhtutakse üleolevalt või koguni halvustavalt. Selle asemel, et käratada «mis te ronite siia oma lastega?!», lehvita parem väikestele.