Blogija Serge Bielanko kirjutab portaalis YourTango suurimatest vigadest, mida tema abikaasana tegi. Mees peab oluliseks märkida ka seda, et nüüdseks on temast saanud eksabikaasa.
Mehe ülestunnistus: suurimad vead, mida ma abikaasana tegin
26. september 2014, 16:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tahate õppida kellegi teise vigadest, kuidas abielule lõpp teha, siis olete tulnud õigesse kohta. Mul on selle kohta nii mõndagi jagada (ja kui arvad, et sul ei lähe neid «tarkuseteri» tarvis, siis eksid rängalt). Itsita, kui tahad, aga usu mind: isegi, kui sulle tundub, et oled õnnelikus abielus, võib see olukord kiiresti muutuda ja peagi leiad end tühjast ühetoalisest korterist koos kohvritäie oma riietega.
Siin on neli suurimat viga, mida mina oma abielus tegin:
1. Ma läksin paksuks
Hea küll, ma ei pea silmas seda, et ma võtsin märgatavalt kaalus juurde. Ma läksin paksuks selles mõttes, nagu abikaasad ikka paksuks lähevad: võtsin mõned kilod juurde ja muutusin vaimselt laisaks. Muutusin liiga mugavaks ja võtsin kõike enesestmõistetavana (nagu juhtub paljude abieluinimestega). Ilmselt toimub see sinuga praegugi.
Abielu tundus mulle algusest peale väga lihtsana. Arvasin, et me abiellusime seetõttu, et olime teineteise jaoks ideaalsed. Ma olin 99 protsenti kindel, et saan mugavalt jääda iseendaks ja teha kõike, mida hing ihaldab ning meie suhe on seejuures täiesti normaalne. Kuid ma eksisin. Ja mitte vähe. Ma ei pööranud tähelepanu niivõrd paljudele väikestele asjadele. «Kallis, kuidas sul tööl läks?» või «Kas sa tahad teleri vaatamise ajal jalamassaaži?»... Ma ei mõelnud oma abielust ega oma naisest nii, nagu ma mõtlesin näiteks oma tööst või sellest, kui palju ma raha teenin. Ma mõtlesin abielule üldse väga harva. Ma tegutsesin autopiloodil ja see oli minu poolt hiiglaslik viga.
Pöörake oma abielule rohkem tähelepanu. Pöörake sellele sama palju tähelepanu, kui jalgpallimatšidele, mida te armastate jälgida või muusikale, mida teile meeldib kuulata. Kui te seda ei tee, olete hukule määratud. Selles võite kindlad olla.
2. Seks pöörles ainult ümber minu
Ma olin ilmselt läbi aegade üks halvimaid voodikaaslasi. Teid võib see väide naerma ajada ja see on normaalne. Aga ma võin kihla vedada, et teil pole aimugi, kui halvad voodikaaslased te ise olete. Ilmselt ütleksite mulle: «Aga, Serge, ma olen päris õnnelik sellega, mis mul praegu on. Me seksime suhteliselt regulaarselt, enamik mu töökaaslastest ei saaks sama öelda.» Ma mõistan, semu. Ma arvasin ise samamoodi.
Ma olen 42. aastane, suhteliselt heas vormis ja suudan veel vabalt seksida. Aga ma pean tunnistama: abieluaegses seksis olin mina peaaegu alati peategelane. Muidugi mitte meelega. Aastate jooksul läks nii, et kuigi naine ütles mulle suhteliselt selgelt, mis teda erutab ja mis mitte, ei saanud ma sellele kunagi päriselt pihta. Sest ma ei kuulanud teda tegelikult. Sageli tõlgendasin ma tema juhtnööre kui kriitikat, et olen midagi valesti teinud. Mulle meeldis voodit jagada seksika naisega, kuid enda süü tõttu ei jaga ma hetkel voodit kellegagi.
3. Ma ei aidanud arveid maksta
Pole tähtis, kui väga meeldib naisele rahaasjadega tegeleda, mees peaks ka oma panuse andma. Ärge saage valesti aru, ma polnud kunagi abielu jooksul töötu. Ma teenisin igal töökohal väga hästi. Kuid ma lasin naisel pere rahaasjadega tegeleda ja kuigi naine oli selles valdkonnas minust tugevam, oli see siiski minu poolt vale samm. Enamik naisi tahab tunda, et nende eest kantakse hoolt, vahet pole, kui iseseisvaks ja tugevaks naine end peab. Ta tahab kindlustunnet. Selle kindlustunde saab saavutada siis, kui abikaasa on teadlik, kuidas rahaasjade eest hoolt kanda ja panustab sellesse. Selle hulka kuulub näiteks arvete maksmine, investeerimine ja toidupoes käimine. Mehed, andke oma panus.
4. Ma ütlesin asju, mida ma ei saa iialgi tagasi võtta
Mitte miski ei suuda kunagi kustutada sõnu, mis sa oled teisele inimesele öelnud. Sa võid aastaid proovida oma sõnu heastada, kuid uskuge mind, kui tegemist on sõnadega, mis on haiget teinud (ka need sõnad, mis on välja öeldud pikalt mõtlemata mõne vaidluse käigus), siis need panevad sind elu lõpuni kahetsema. Ma tean seda, sest ma olen mürki sülitanud. Korduvalt. See oli minu peamine kaitsemeetod, kui me naisega mõne asja üle vaidlesime.
Ma ei taibanud siis, kui lapsik ja rumal oli enda ümber müüri ehitamine ja oma kallimale sõnadega haiget tegemine. Loodetavasti tuleb see teadmine teile kasuks. Loodetavasti olete te niivõrd rahulikud ja vaoshoitud, et ei ütleks naisele kunagi midagi inetut, mis talle haiget teeb. Tõsiselt, ma loodan, et te olete sellised mehed, sest siis te ei pea muretsema sellepärast, et kordate minu vigu.
Aga kui teis on see väike päästik, mis mõnikord vallandab inetute sõnade voolu, otsige abi. Mina leidsin enda jaoks mooduse, kuidas oma emotsioone ja sõnu kontrollida, eriti just lähedaste inimeste juuresolekul. See polnud lihtne, aga kuna ma olen igasse hetke pärast abielu purunemist suhtunud mõistusega, olen lõpuks mehena jõudnud punkti, kus oleksin tahtnud juba ammu olla. Mõtle enne, kui ütled. Mõtle tõsiselt. Hinga sisse. Hammusta huulde, et teatud sõnu peatada. Kõnni minema. Lihtsalt ära ütle asju, mis teevad haiget. Sest neid pole enam kunagi võimalik tagasi võtta.
Meestele võib tunduda, et omale mikrolaineahjus õhtusöögi soojendamine, vallaliseelu, piiramatu vabadus ja üksinda lahtikäival diivanil magamine pole veel maailma lõpp. Aga, uskuge mind, see pole sugugi nauditav.