Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas: tippe on alati vähe!

Anu Saagim
, Elu24 peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas
Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas Foto: Rasmus Jurkatam

Tänavusele Eesti Disainiauhinnad 2014 konkursile esitati kõikides kategooriates rekordarv töid - kokku 434. Peagi toimuval pidulikul auhinnagalal tunnustatakse parimaid tootedisaini, graafilise ja veebidisaini, teenusedisaini ja noore disaineri kategooriates, samuti annab EKA välja disainihariduse preemia.

Elu24 küsimustele, seoses disainiauhindade jagamisega, vastas Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas.

Foto: Viktor Burkivski
Eesti disain on täna toodud inimestele lähemale, see on seoseid tekitav, loomulik ja käegakatsutav. Aga kas meie inimesed on Eesti disaini üle uhked, väärtustavad nad seda piisavalt või mitte?

 Eesti disainil on kindlasti olemas fännid, kes seda väga kõrgelt hindavad ja väärtustavad, aga paraku on see fännklubi veel suhteliselt väike. Tahaksime jõuda oluliselt suurema hulga inimesteni. Selleks peavad kasvama nii disainerite poolt loodud kaubamärgid (nagu KO!, Tekstiil Ruumis, kelmpan textile, Warm North, Keha3, Derelict, Oot oot!, Gram ehtestuudio, ), kui tuntus Eesti ettevõtetest ja disaineritest, kes igapäevaselt koostööd teevad (Baltika, Kitman Thulema, Balteco, Aquator, Borg, Cleveron, Extery, Huum kui mainida mõned neist). Eesti disaini on meie ümber palju, aga me ei tea seda ja seetõttu ei märkagi seda.

 

Kas Eestis on liiga palju disainereid või mahuks neid veel juurdegi? Millisel tasemel on meil disainerite koolitus? Kas EKAst piisab või tuleks disaineritel end kindlasti ka mujal täiendada?

Eestis ei ole liiga palju disainereid, pigem vastupidi. Disaini tähtsus toote- ja teenusearenduses kasvab kiiresti ja nõudlus disainerite järele ületab peagi pakkumise. Tulevikus on vaja disainereid, kes on koolitatud töötama multidistsiplinaarsetes meeskondades – mõistes ühte keelt rääkida nii ettevõtte tippjuhi, inseneride kui ka tarkvara arendajatega. Sellist haridust pakub hetkel rahvusvaheline TTÜ ja EKA ingliskeelne ühismagistriõppekava Design &Engineering. 

 
 

 

Kui läbilöögivõimeline on Eesti disain mujal maailmas? Too palun mõned näited.

Nii nagu teistes valdkondades on läbilöögivõimelised need disainerid, kes on nii andekad kui ka väga ambitsioonikad. Tippe on alati vähe. Üks edukaim on hetkel Kriss Soonik-Käärmann oma kaubamärgiga Kriss Soonik Loungerie.
 
Väga kõrgelt lendab kudumite disainer Ragne Kikas, kes töötab Jaapanis Yohji Yamamoto heaks. Silma peaks peal hoidma noortel tootedisaineritel Helena Karelsonil  (2012. aasta parima noore disaineri auhinna SÄSI laureaat, töötab Londonis) ja Johanna Tammsalul (2014. aasta SÄSI nominent Solid Spin keraamiliste lampidega).
 

 
Kutsume kõiki disainisõpru Eesti Disainiauhindade auhinnagalale 26. septembril kell 20.00 Lilleküla jalgpallihallis (piletid Piletilevis) ja nominentide näitusele Teater NO99-sse, näitusel on väljas 2013.-2014. aasta Eesti disainimaastiku teenuse-, graafilise ja veebidisaini ja tootedisaini paremik ning noore disaineri auhinna SÄSI nominendid. Näitus jääb avatuks 26 septembrist kuni 7. oktoobrini.
 
 

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles