Loomakaitsjad soovitavad vähkide söömisest loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Värskeimad uuringud kinnitavad, et nii jõe-kui merevähid tunnevad valu, seega on vähkide elavana keetmine sügavalt ebahumaanne tegu. Toit ei saa põhineda loomade julmal kohtlemisel,» ütles Helsingi loomakaitseühingu HESY esinaine Hannele Luukkanen.
Eestis algab vähipüügi hooaeg 1. augustist ja kestab augusti lõpuni, Soomes on lubatud vähke püüda juba alates 21. juulist.
«Püütud vähke säilitatakse nii kauplustes kui kodudes neile ebasobivates tingimustes: kas täiesti ilma veeta või liiga väheses vees,» nentis Luukkanen ühingu koduleheküljel. «Üldse säilitatakse vähke elusana liiga pikka aega, mis põhjustab neile samasugust stressi nagu tapale minekut ootavatele lihaloomadele,» nentis ta.
Eriti taunimisväärne on Luukkase meelest vähkide elavana keetmise komme. «Vähke keedetakse elavana, sest surnud vähid riknevad väga kiiresti-kõigest mõne tunni surnud olnud vähi söömine võib põhjustada toidumürgituse. Vähi närvisüsteemi peetakse üldiselt küll väga algeliseks, kuid vähi lõhna-, maitsmis- ja nägemismeeled on siiski hästi arenenud. Uusimad uuringud kinnitavad, et nii mere- kui jõevähid on võimelised valu tundma,» kinnitas Luukkanen.
«Sageli pikendavad inimesed vähkide piinu veelgi, pannes katlassse keema mitmeid vähke korraga. Isegi viie vähi üheaegne keetmine aga alandab keetmisvee temperatuuri ja pikendab vähi suremist. Ka vähkide liiga väheses ja ebapiisavalt kuumas vees keetmine pikendab vähkide piinu,» hoiatas Luukkanen.
Vähid ei ole tema sõnul inimesele hädavajalik toit. «Vähil on väga vähe söödavat liha. Nende toiduks tarvitamine on pigem rituaal ja seega küsitava väärtusega,» nentis Luukkanen.
«Toit ei saa põhjustada loomadele kannatusi. Iga vähkidega maiustav gurmaan võiks endalt küsida, kas tema nauding on looma elavana keetmist väärt.»
Oma lõbuks õngitsejad aga võiksid Luukkase sõnul meeles pidada, et kala neelu või suulakke kinni jäänud õngekonksu eemaldamine on kalale äärmiselt valulik.«Et kala ei piinleks, tuleb ta enne konksu eemaldamist uimaseks lüüa. Ka seadus nõuab õngitsejatelt kala uimastamist enne tapmist, soomuse võtmist ja rookimist.»