Mida peaks kuumade ilmadega sööma ja mida vältima?

FOTO: SCANPIX

«Inimeste kuumataluvus ja tervislik seisund on erinev. Kuumaga ei tunne end hästi tervedki inimesed ja kroonilised haigused võivad ägeneda,» nentis terviseteaduse magister Egle Türk ajalehele Pealinn.

Üldjuhul inimestel palavate ilmadega Türki sõnul söögiisu väga ei ole ning põhiliselt süüakse jahutavaid ja veerikkaid toite. «Kuna kuumus paneb aju ja südame suurema surve alla, siis tasub toiduvalikul sellega arvestada. Enamus südametervislikke toite toetavad ka aju tööd,» lisas Türk.

Kuuma ilmaga tuleks süüa:

  • Kardemon – India vürts, mida kasutatakse halva hingeõhu peletajana, seedimise toetajana ning puhastava ja jahutava vahendina sobib kardemon ka tee valmistamiseks või toitude-jookide maitsestamiseks.
  • Virsikud – kuivatatud virsikud sobivad aneemia, ülekaalulisuse, kõrge kolesterooli korral, sest neis sisaldub vitamiin A, B2 ja kaalium.
  • Aprikoosid – aitavad suviste nahaprobleemide korral, kuna sisaldavad rauda, vitamiini C, kaaliumi ja kiudaineid.
  • Mango – sisaldab pektiini ning jahutab.
  • Arbuus – 95 protsenti vett, rauda, kaaliumi, beeta karoteeni, vitamiini C. Aitab neeru-, põie- ja seedevaevuste korral.
  • Sojaoad – valgurikkad, jahutavad ja vähendavad halva kolesterooli taset.
  • Greip – kõrge veesisaldusega greibile omistatakse vananemis-, vähi- ja põletikuvastaseid omadusi. See puuvili on ka kasulik südametervisele, eriti punane greip, mis sisaldab polüfenoole, pektiini, antioksüdante nagu vitamiin C ning vähendab kolesterooli taset.
  • Melon – suure veesisalduse tõttu ennetab kuumaga seotud tervisehäireid. Suvise joogi jaoks sega kokku külmutatud meloni tükid, lisa väherasvast piima, agaavi siirupit ja purusta blenderis või saumikseriga.
  • Banaanid – kaaliumi sisaldus mõjub jahutavalt maole ja kõrvetiste korral ning toetab südame tööd, vähendades stressi.
  • Seened – need on head seleeni ja loomse valgu allikad. Seened ei sisalda kolesterooli ega rasva, neis on ka vähe süsivesikuid.
  • Spargel – hea foolhappe ja kaltsiumi allikas.
  • Õunad – sisaldavad palju kiudained, rauda ja vett.
  • Litši – jahutavad ning ennetavad trombe ja rakukahjustusi. Südamehaigetel vähendab 50 protsenti insuldi riski.
  • Lõhe, tuunikala – südametervislik, sest sisaldab palju oomega rasvhappeid.
  • Granaatõunad – toetavad lihaste taastumist peale higistamisest tingitud veekadu.
  • Kurgid – suure veesisalduse tõttu vähendab organismi ülekuumenemise riski ja põletikku. Lisage salatitele kiudainete saamiseks või valmistage blenderis jook kurgist ja piparmündist.
  • Vaarikad – beetakaroteeni sisaldavad marjad on abiks üleväsimuse ja depressiooni korral. Lisage pudrule, sööge toorelt, valmistage jooki või smuutit.
  • Oliivid – kergesti seeditavad ning toetavad immuunsüsteemi, alandavad vererõhku ning taastavad higistamisest tingitud  elektrolüütide kao.
  • Basiilik – basiilikumahla joomine puhastab organismi jääkainetest. Värskest basiilikust võib teha teed.
  • Piparmünt – jahutava toimega piparmünti võib lisada salatitele, jookidele või valmistada teed.
  • Papaia – papaia ensüümid toetavad naha uuenemist, E-vitamiin vähendab kortse ja aeglustab naha vananemist.
  • Spinat, lehtkapsas, brokoli – Kaltsiumi allikad, mis reguleerib keha termoregulatsiooni.
  • Täisteratooted – sisaldavad magneesiumi, mis lõõgastab lihaseid ja närve ning aitab säilitada stabiilset kehatemperatuuri.

Palavaga tuleks vältida aga:

  • Vürtsikaid toite – vürtsikates toitudes sisalduv kapsaitsiin tõstab lühiaegselt kehatemperatuuri.
  • Diureetilisi toite – organismist viivad vedelikku välja kohvi, tee, alkohol, kofeiini sisaldavad karastusjoogid, ananass, tsitruselised, kõrvitsaseemned, peet, küüslauk, sibul ja petersell.
  • Väga valgurikkaid toite – valke on raskem seedida ning seedimise käigus tõuseb organismis temperatuur. 
  • Liigset soola ja suhkrut sisaldavad jooke ning toite.
Tagasi üles