Kui turvaline on kondoom?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arengu Instituudi kodulehelt hiv.ee võib leida infot selle kohta, kui turvaline on tegelikult kondoom.
Praegustest vahenditest pakub kondoom, kui seda õigesti kasutada, kõige kindlamat kaitset suguhaiguste eest ja on küllaltki turvaline ka rasestumisvastase vahendina. Kui liita kokku nii kaitse haiguste kui ka raseduse eest, on kondoom parim vahend.
Haruharva võib juhtuda, et kondoom läheb vahekorra ajal katki. Kahjuks ei saa seda 100 protsenti välistada, kuid kindlasti saab jälgida, et kondoom oleks õigesti peale pandud ja sperma jaoks oleks ruumi jäetud.
Mida teha, kui kondoom puruneb? Kui on soovimatu rasestumise oht, võib kasutada SOS-tablette: seda tuleks teha võimalikult kiiresti pärast vahekorda. Nakatumishirmu korral on kõige targem end kontrollida lasta.
Kahe kondoomi korraga kasutamist tootjad ei soovita, sest kondoomide omavaheline hõõrdumine võib põhjustada kondoomi purunemist. Samuti võib välimine kondoom kergemini maha tulla ja jääda naise sisse. Selline asi rikub kindlasti tuju ja sperma võib sel juhul ikkagi välja valguda.
Kui kondoom seksi ajal pealt maha tuleb ja naise sisse jääb (seda juhtub harva, kuid võib siiski juhtuda), tuleks tualetti minna ja proovida, kas kondoom tuleb ise välja. Kui ei tule, võib ettevaatlikult proovida kondoomi välja võtta, kui seda on sõrmega tunda. Kui partner on usaldusväärne, võib paluda ka tema abi.
Sõrmi ei tohiks panna liiga sügavale, samuti ei tohiks kondoomi kogemata kaugemale sisse lükata. Kui kondoomi välja saada ei õnnestu, tuleks pöörduda arsti poole. Kui kondoomis võis olla spermat ja soovid vältida rasedust, tasuks mõelda SOS-tabletile. Kui kardad nakatumist, mine ja lase end kontrollida.