Seitse asja, mida igaüks peaks viha kohta teadma

Foto: SCANPIX

Juba väikestele lastele õpetatakse oma tunnete allasurumist, kui neil ei lubata nutta või oma suhtumist välja näidata. Säärased manitsused jälitavad meid ka täiskasvanuikka.

Üksjagu õpime viha talitsemist ka oma vanemate pealt – enamasti näitavad nad ette, et tundeid peab vältima, viha on paha ja keegi saab haiget, kui oma tundeid väljendada. Teisisõnu võib lapsepõlves kogetu jätta sügavaid hingehaavu, mis hakkavad hiljem suhteid rikkuma, kirjutab Psychology Today.

Viha tundes võtavad kehas võimust stressihormoonid, mis halvavad ratsionaalse mõtlemisvõime. Võid plehku pista ja end peita või rünnata ja oma tundeid salata, kõik oleneb su kasvatusest. Suure tõenäosusega mõjub sulle kahjulikult automaatne reaktsioon vihale, mis on lapsepõlves kätte õpitud.

Õnneks võivad ka sellised haavad paraneda. Õppides viha paremini tundma, saab selle tundega edaspidi teisiti tegeleda. Siit leiad seitse asja, mida peaksid ühe tugevaima emotsiooni kohta teadma, et see ei hakkaks su elu juhtima.

• Alla surutud viha on nagu vulkaan. Kuna viha tekitab teistes ebamugavust ja võib neid hirmutada, õpetasid ilmselt sinugi vanemad seda tunnet pigem endasse sulgema, mitte välja elama. Sellel on kahjuks oma varjukülg – kui tundeid kogu aeg alla suruda, võivad need kogunedes ühtäkki vallanduda ja panna sind käituma endale ja teistele kahjulikul moel. Lisaks võib sul tekkida depressioon või ka füüsilisi haigusi.
• Viha ootab kahekõnet. Tunned end vihaselt siis, kui aju tahab sulle teada anda, et miski häirib. Kui keegi ütleb või teeb midagi, mis sind tugevalt ärritab, aga ignoreerid oma tundeid, siis ignoreerid ka põhjust. Aga kui miski on nii oluline, et võib selliseid tundeid põhjustada, ei saa jätta seda tähelepanuta.
• Keha annab vihast märku. Enamasti tekib viha nii kiiresti ja intensiivselt, et enne reageerimist on seda on raske märgata. Pane tähele, millised muutused su organismis toimuvad, kui vihastad: nägu kuumeneb, kaelas on tunda pinget vms. Neid märke tajudes leiad kergemini ka seose viha vallandaja ja oma reaktsiooni vahel.
• Reaktsiooni saab kontrollida. Sõber solvab, kallim ignoreerib, laps jonnib. Kõik need võivad tekitada soovi reageerida mõnel kahjustaval moel. Praegu on seda ehk raske mõista, aga tegelikult on võimalik oma reaktsiooni viha vallandajate suhtes kontrollida. Impulsiivsete tegevuste ohjamine annab võimaluse olukorda paremini hinnata, et rääkida või käituda nii, nagu on sulle endale kõige parem.
• Lapsepõlv teeb ikka veel vihaseks. Mõtle kaasa: Martini isal oli kombeks pärast õhtusööki neljanda napsu kõrvale poja koduseid töid kontrollida. Alati leidis ta, et midagi on halvasti tehtud, kuskil on viga. Nõnda solvas ta poega ja nimetas teda «lolliks» või «laisaks». Selle asemel, et Martin oleks oma isa alkohoolikuks pidanud, tekkis tal hirm kriitika ees ja kujunes arusaam, et kriitika on alati alandav. Täna on ta täiskasvanud mees, aga kui ülemus palub tal oma aruande uuesti teha, läheb Martin vihaseks. Tema viha põhjus peitub tegelikult palju sügavamal ja on rohkem seotud isa kui ülemusega.
• Reaktiivsus võib tasahaaval suhteid rikkuda. Kui kumbki teist on parasjagu reaktiivne ja üritate omavahel rääkida, siis pole sest mingit kasu. Te räägite teineteisest üle ja sina mõtled vaid sellele, mida järgmisena öelda, et vaidluses peale jääda. Lõpuks kaotavad mõlemad, sest keegi ei kuula. Selle tagajärjel võib tekkida olukord, kus mõlemad või üks partneritest käib kogu aeg kikivarvul, et järjekordset tüli ära hoida. Probleem jääb aga lahendamata, sest tuliste tülide käigus ei tule see hästi esilegi.
• Teadlikkus on abiks. Head suhted ei teki iseenesest. Kui sa ei oska vihaga õigesti tegeleda, kannatad ise ja kannatavad ka inimesed, keda armastad. Tähelepanelikkus on reaktiivsuse vastand ja aitab viha vallandavatesse olukordadesse mõistlikult suhtuda.

Kui tahad oma suhteid muuta, pead esiteks probleeme märkama ja suhtuma neisse vastutustundlikult. Ole enda vastu aus ja mõtle järele, kui palju on viha sinu suhteid mõjutanud. Teadliku suhtumise abil saad taas ise oma elu kontrollida.