Südamehaigustesse suri üle 8000 inimese

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Südameoperatsioon Tartu Ülikooli Kliinikumi operatsioonisaalis.
Südameoperatsioon Tartu Ülikooli Kliinikumi operatsioonisaalis. Foto: Sille Annuk / Postimees

Tervise Arengu instituudi (TAI) surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal üle poole kõikidest surmadest – 8290 – põhjustatud vereringeelundite haigustest.

TAI andmetel oli mullu 15 372 surmajuhtu, mida on 0,6 protsenti vähem kui aasta varem. Võrreldes 2012. aastaga vähenes kõige rohkem õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv.

Vereringeelundite haigused viisid meie seast 3287 meest ja 5003 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3678 inimest, sh 1980 meest ja 1698 naist ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 1002 inimest, sh 762 meest ja 240 naist.

Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste arv vähenes 166 juhu võrra ning suurim vähenemine toimus juhusliku mürgistuse osas. Juhuslikke mürgistusi oli 235, mis on kolmandiku võrra vähem kui 2012. aastal. 110 mürgistust oli põhjustatud alkoholist ja 110 narkootikumide üledoseerimisest, võrreldes 2012. aastaga oli neid vastavalt 30 ja 59 võrra vähem.

Juhuslike mürgistuste kõrval on teisteks olulisemateks õnnetusjuhtumite põhjusteks juhuslik kukkumine (109 surmajuhtu), sõidukiõnnetused (94) ja surnuks külmumised (56). Tähelepanuväärne on, et 76 protsenti õnnetusjuhtumitest toimub meestega. Mürgistustesse suremus Eestis on olnud väga kõrge, selle vähenemine on üks tervisepoliitilisi eesmärke.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles