Kuus asja, mida mõistavad vaid kroonilised ülemõtlejad

FOTO: SCANPIX

Otsustusvõimetu inimene peab oma elus korduvalt kokku puutuma selliste väljakutsetega, millest paljudel teistel pole õrna aimugi, kes kõigesse kergelt suhtuvad ja lasevad elulainetel end viia, kuhu juhtub.

Krooniline ülemõtleja võib ka jäätiseleti ääres valides närvi minna, sest ei suuda otsustada, milline maitse oleks kõige parem. Lõpuks, kui ta suure sisemise dialoogi saatel valibki midagi ära, jõuab ta pärast ostu end maapõhja needa, sest tegelikult oleks šokolaad ikkagi parem olnud kui vanilje. Jäätise söömine pärast seda pole enam sugugi nauditav, sest peas on nii palju mõtteid, mis ei lase rahul olla, kirjutab Huff Post.

Mis siis ülemõtleja peas toimub? Need järgnevad kuus asja on tegelikult vaid jäämäe tipp.

  1. Miski pole kunagi 100 protsenti kindel ja parim valik. Alati on ruumi kahtlustele: «Aga mis siis, kui?» Sinna pole midagi parata, sest need mõtted tulevad pähe ka siis, kui valik on hästi põhjendatud.
  2. Suhteprobleemide mõistmine on veel omaette teema. Eriti tänapäeval, kui reeglid on pidevalt muutumas, omavaheline suhtlemine koondunud paljuski virtuaalmaailma ja väga raske on iga märki analüüsida. Ülemõtlemiseks on võimalusi küll ja veel. Miks ta saatis sellise imeliku emotikoni? Mida need kolm punkti tähendavad? Mida ta sellega ometi öelda tahtis?
  3. Raske on keskenduda vaid ühele asjale. Kui kuskil eluvaldkonnas on midagi valesti, on pea võimatu midagi muud tehes end täiesti välja lülitada. Mõtted lähevad ikka selle ühe mure juurde tagasi ja ei lase täielikult muule pühenduda.
  4. Nad ei ela hetkes. Mõned inimesed saavad sellega vähemalt enda sõnul suurepäraselt hakkama. Ülemõtlejatele käib see üle jõu. Igale hetkele järgneb uus ja selle veel järgmine… ning mõtted on taas viie aasta kaugusel, kujutamas ette pilti, kuidas praegune otsus hilisemat elu mõjutab.
  5. Ostja kahetsus. Ülemõtleja uurib enne suuremat ostu pikalt, milline seade oleks kõige otstarbekam ja vastaks konkreetsetele vajadustele, kuid enne lõplikule otsusele jõudmist jõuab veel mitu korda ringi mõelda. Ja kui lõpuks peaaegu kindel olla ja vajalik asi ära osta, valdab ülemõtlejat tohutu kahetsus, sest see teine asi oleks ju palju parem olnud.
  6. Kogemusi saab harva täielikult nautida. See pole sugugi tingutud sellest, et ta oleks õnnetu või tahaks olla kuskil mujal. Ülemõtleja ei saa sinna midagi parata, et ta peab juurdlema selle üle, kuidas oleks saanud veel mingeid valikuid omavahel sobitada, et tulemus oleks olnud täiuslik.
Tagasi üles