Isepruunistava kreemi kasutamine ei pea olema piinlik kogemus

FOTO: SCANPIX

Paljud vaatavad igatseva näoga aknast välja ja unistavad, et saaks juba rannamõnusid nautida. Kui kord tekibki võimalus päikese kätte minna, on nahk esialgu nii hele, et kumab vastu.

Nagu me teame, siis solaariumit tasub vältida, et oma nahka vähi ja enneaegsete kortsude eest säästa. Kes ei malda päikesepaistet oodata, võib oma nahka toonida isepruunistava kreemiga, kirjutab You Beauty.

Tõenäoliselt on paljudel isepruunistajate vastu eelarvamus, sest head kreemi on raske leida. Isepruunistavad kreemid ei lõhna kõige paremini, need määrivad riideid ja valesti peale kandes võivad jätta naha laiguliseks. Pole just selline rannabeibe välimus, mida naised ihkaks.

Uuemad isepruunistavad kreemid on üha paremad ja ka lihtsamad peale kanda. Vaatamata sellele võib tulemus jääda kehv, kui kasutaja ei tea, millele tähelepanu pöörata.

Esimene samm: koori ja niisuta

Enne isepruunistava kreemi peale kandmist tuleb nahka kindlasti koorida, et eemaldada surnud naharakud. Nahk peab olema täiesti puhas, ka deodorandivaba. Mõne deodorandi ja pruunistava kreemi koostoimel võivad näiteks kaenlaalused muutuda roheliseks. Vahatamisest või raseerimisest peaks möödas olema vähemalt 24 tundi. Samuti ei tasu kohe pärast kreemitamist raseerida, sest nii kestab pruunistav toime vähem.

Laikude vältimiseks kreemita õlivaba niisutava kreemiga vaid kõige kuivemaid kohti kehal: küünarnukke, põlvi, käsi ja jalalabasid. Kui mõni piirkond jääb väga kuivaks, imendub sinna rohkem pruunistavat kreemi ja tekivadki tumedamad laigud. Samas ei tohiks niisutavat kreemi panna sinna, kus seda pole vaja, sest suurem osa kreemidest jätavad nahale kaitsva kihi ja pruunistaja toime jääb nõrgaks.

Teine samm: vali õige toode

Kreem, pihusti või vaht? Toote valik oleneb eelkõige igaühe enda eelistustest, kuid teatud erinevused neil tõesti on.

Kreem/piim: kui sul on väga kuiv nahk, toimib isepruunistav kreem ka hea niisutajana. Enamasti kestab selle tooniv mõju kõige kauem. Miinuspooleks on vaid kreemi pikem kuivamisaeg, kui võrrelda vahu või pihustiga.

Vaht: isepruunistav vaht sobib hästi igale nahatüübile. Miinuseks on kiire mahakulumisaeg.

Pihusti: seda saab kõige kiiremini nahale kanda ja see on väga kerge. Pihustiga nahale kantud pruunistaja mõju kestab sama kaua kui vahu puhul, kuid seda on tarvis oluliselt rohkem, mistõttu pole väga otstarbekas katta spreiga kogu keha.

Kolmas samm: kanna nahale

Enne kui kreemitad kogu oma naha sisse, tasub mõnel suuremal nahapinnal toote tooni testida. Näiteks kreemita esialgu oma kõhtu, et saada aimu, milline lõpptulemus jääb. Lõpeks on sulle ju oluline, et nahk oleks ilusa jumega ja kuigi tootekirjeldus võib olla taevani ülistav, et saa sa tulemuses kindel olla enne proovimist.

Kui oled valinud kreemi või vahu, kanna seda nahale pikkade ühtlaste tõmmetega. Soovitav oleks kasutada spetsiaalset päevituskinnast ehk poroloonist käpikut, millega jääb ühtlasem tulemus. Latekskinnas võib vastupidiselt jällegi naha väga triibuliseks muuta. Kreemi peaks olema nii palju, et käsi liigub vabalt. Kui kreemi on liiga vähe, pead hoolikalt hõõruma, et ei tekiks triipe ja nahatoon jääks ühtlasem.

Käed ja jalad võta ette kõige viimasena. Hea oleks, kui sul oleks käepärast niiske salvrätik – kanna toode enne rätikule ja kreemita jalalabasid ja käsi niiske salvrätikuga, mis imab liigse värvi endasse.

Neljas samm: et jume püsiks

Kauni jume saavutamiseks kulub üsna palju aega, kindlasti soovid, et see ka pikemalt peal püsiks. Selleks tasub mõne päeva tagant end väga heleda isepruunistajaga üle kreemitada. Sama regulaarselt tuleks ka keha koorida, et vanemad kreemijäägid ühtlasemalt maha tuleks. Pärast pesemist kosuta nahka niisutava kreemiga ja pane tähele, et kuivatades liialt nahka ei hõõruks.