Kristina Traks: minge Lätimaale väikese rongiga sõitma

Kristina Traks
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Ajal, mil tuliste vaidluste saatel arutatakse, kuhu tõmmata Rail Balticu trass, sõidab Lätimaa kirdeservas just Eestimaa «vastas» juba 111ndat aastat üks pisike rong. Seal asub viimane jupp omaaegsest 211-kilomeetrisest Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteest, mis oli üleüldse esimene raudteeliin Liivimaa kubermangus.

Raudtee on mõistagi kitsarööpmeline ning selle viimast 33-kilomeetrist Aluksne-Gulbene lõiku hoitakse alles muuseumraudteena. Rong kurseerib kahe linna vahel igapäevaselt ning sellega sõitmine on elamus nii suurtele kui väikestele. Kui ülejäänud raudteeliinist on tänapäeval mälestuseks vaid kohati nähtav raudteetamm, raudteesillad ja mõnes kohas säilinud endised jaamahooned, siis see lõik on tehnikamälestisena kaitse all juba 1984ndast aastast ning rong sõidab seal taas 1987ndast aastast peale. Vaatamisväärsus pole mitte ainult miniatuurne rong, vaid ka vanad säilinud imeilusad jaamahooned, mida erinevate projektide raames järkjärgult korda tehakse.

33 kilomeetri läbimine võtab pisikesel rongil, mis sõidab vaid 75 sentimeetrit laial raudteel, aega kogunisti poolteist tundi. See rong ei kihuta ja peatusi on tal hulgaliselt. Tõsi, pooled neist on nn nõudepeatused - rong peatub ainult siis, kui on väljujaid või kui rongijuht näeb, et keegi peatuses rongi ootab.

Rongijuht ja piletimüüja on lahedad ja muhedad kujud. Tervitavad sõbralikult rongile tulijaid. Kuigi Banitis nagu läti keeli rongi nimetatakse on turistide seas populaarne, võib ka juhtuda, et saate täitsa privaatse sõidu. Ja sõit ise on aga hoopis midagi erinevat tänapäevasest rongisõidust – raskelt ähkides tirib mitukümmend aastat vana nõukogudeaegne väike vedur paar vagunit mäest üles, misjärel sõit läheb märksa suurema hooga ja killadi-kolladi kahele poole kõikudes mäest alla kuni järgmise künkani. Igale teeäärsele lehvitajale laseb rong lõbusalt vilet ning peatustes on aega rongist mahaminejatele head aega viibata ning rongi peale tulijaid sõbralikult tervitada.

Raudteeasjanduse haldamiseks on Läti ümberkaudsed omavalitsused loonud ettevõtte ning oma õla on raudteelõigu säilimisele alla pannud ka vabatahtlikud annetajad. Kõige lihtsamalt saab eksootilise minirongiga sõitma, kui Mõniste juures üle Eesti-Läti piiri tulla, läbida Läti kuulus ristsõnalinn Ape ja võtta suund Aluksne peale. Ja kui te juhtute Aluksnes ära eksima, siis ärge ehmatage, et vene või inglise keeles teed küsides vastatakse teile ikka ainult läti keeles. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles